Ansambel Agulipoisid oma sajanda kontserdiga Sindi Seltsimaja laval Martti Šorin (kitarr), Märt Jaanus Tammann (lõõtspill ja laul) ja John-Silver Mitt (lõõtspill ja laul). Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard
Täna kogunes Sindi Seltsimajja tublisti üle paarisaja kuulaja, et nautida ansambli Agulipoisid sajandat kontserti. Musitseerisid ja laulsid ansambli algkoosseisus Martti Šorin (kitarr), Märt Jaanus Tammann (lõõtspill ja laul) ning John-Silver Mitt (lõõtspill ja laul).
Tänulik publik Agulipoisse kuulamas. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Ansambli repertuaari iseloomustavad temaatilised rännakud, mis viivad kuulajad meremeeste, sõdurite ja armastuslugude ning muidugi ka metsavendade laulude juurde. Agulipoiste kontsertkava on elurõõmus ja tempokas, keskendutakse peamiselt traditsioonilisele Eesti rahvamuusikale ja tuntud ühislauludele.
Neil on eeskujusid, kellest erilisel kohal asub ansambli Untsakad looming. Agulipoisid armastavad esitada just nende lugusid, aidates nii hoida elavana unustatud või hääbumisohus olevaid pärimuslaule.
Sindi Seltsimaja, kus Agulipoisid kodulinna rahvale esinesid. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Palade vahele jutustasid noormehed lugusid ning jagasid meenutusi varasematelt kontsertidelt Kihnust, Belgiast ja mujalt. Muljet avaldas noorhärrade juttudest kumanud julgus tunnistada ka väiksemaid apse, mis kõik on olnud parandatavad.
Nad teevad omanäolisi seadeid ka teiste Eesti bändide loomingust. Kontserdil kõlas ka vepsakeelne laul. „Aga laul „Soo“ on lihtsalt imeilus ja südamlik Eesti valsilugu,” sosistas kuulaja ees istuval toolireal oma kaaslasele.
Agulipoisse külastanud sõbrannad Eha ja Siivi. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Mitte kõik kontserdikülastajad polnud Sindist või Tori vallast. Siivi tuli kontserdile koos sõbrannaga Pärnust, Raekülast. Siivi jagas saadud elamuste põhjal muljeid ja nentis, et oleks kindlasti tahtnud tantsida, kui kontsert oleks toimunud ilma toolideta saalis. „Tulime sõbrannaga väljareklaamitud kontserdile heas usus, et see meeldib meile. Ei osanud oodata, milline muusika meid ees ootab, kuna varem pole sellest muusikakollektiivist midagi kuulnud,” tunnistas Siivi enda ja Eha teadmatust. „Üllatus oli meeldiv – noored mängisid ja laulsid väga hästi. Muidugi meeldivad rahvale eriliselt ikka need lood, mis on juba tuntud. Publiku tänu oli kontserdi lõppedes suur!”
Kontserdikülastajate hulgas oli publikut ka Paikuselt ja mujalt väljaspool Tori valda. Saalist lahkudes võis kuulda teistegi külaliste kiitvaid hinnanguid.
Agulipoisid Sindi Seltsimaja laval. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Kontserdi viimane pala oli „Vana Agul“, mis on tervenisti poiste omalooming. Esinemise lõppedes seisis rahvas püsti ja plaksutamine ei tahtnud vaibuda – kuni poisid uuesti lavale ilmusid…