Apteekri nõuanne
Suvised hilised õhtud ja rohke ekraaniaeg võivad noorte unerütmi kergesti paigast viia.
Foto: Külauudised & ChatGPT
Kooliaasta lõpp tähendab paljude noorte jaoks vabadust, hilisemaid õhtuid ja vähem kindlat päevaplaani. Kuigi koolist ja eksamitest tulenev stress kaob, võib just rutiini kadumine hakata mõjutama uneharjumusi ja üldist enesetunnet.
Apteeker selgitab, miks kvaliteetne uni on oluline ka suvel ning kuidas hoida oma unerütm ja vaimne heaolu tasakaalus.
Tervise Arengu Instituudi 2022. aastal koolinoorte seas läbi viidud tervisekäitumise uuringu andmed näitavad, et juba tavapärasel kooliperioodil magab suur osa Eesti noortest vähem, kui nende vanuses soovitatav. Koolipäevadel on unevõlas keskmiselt 32% noortest ning vanusega probleem süveneb. Kui 11-aastaste seas on unevaeguses umbes viiendik noortest, siis juba 15. eluaastaks ligi pooled.
Südameapteegi proviisori Gerda Nelise sõnul ei kao kehvad uneharjumused kooliaasta lõppedes automaatselt kuhugi. “Kui kooliajal aitab unerütmi mingil määral hoida kindel päevakava, siis suvel kipuvad päevad ja ööd kergemini segamini minema. Magama minnakse hiljem, päevad on ebaregulaarsed ning palju aega veedetakse ekraanides või erinevatel üritustel. Sageli püütakse lühikese suve jooksul võimalikult palju teha ja kogeda, kuid selle kõige kõrvalt kannatab uni,” selgitas ta. Kui uni jääb lühikeseks, langevad nii keskendumisvõime, mälu kui ka stressitaluvus ning seeläbi teevad noored endale karuteene,” lisas apteeker.
Uni mõjutab nii vaimset tervist kui ka igapäevast võimekust
Tema sõnul mängib uni noorte igapäevases toimetulekus palju suuremat rolli, kui sageli arvatakse. “Just une ajal töötleb aju päeva jooksul kogetut ja aitab sellel paremini kinnistuda. Ebapiisav uni mõjutab lisaks mälule ka emotsionaalset tasakaalu ja motivatsiooni. Paljud õpilased tunnevad, et nad on pidevalt hajevil, ärevil või emotsionaalselt kurnatud ja tüdinud, kuid ei oska seda seostada unepuudusega,” toonitas proviisor.
Tervise Arengu Instituudi uuringud näitavad, et uneprobleemide mõju ei piirdu ainult väsimusega. Analüüsides unevõlas olevate õpilaste heaolu näitajaid selgus, et ebapiisav uni on seotud noorte kehvema elukvaliteedi, vaimse tervise probleemide, suurema riskikäitumise, halvema koolis edasijõudmise ja vähesema kehalise aktiivsusega.
Samuti näitavad uuringud, et kehv uni on sageli seotud teiste ebatervislike harjumustega, nagu vähene liikumine, liigne ekraaniaeg ja tasakaalustamata toitumine. “Suvel kipuvad päevad ja ööd kergemini segamini minema, pikad valged õhtud, ekraanid ja erinevad üritused nihutavad unerütmi märkamatult järjest hilisemaks,” tõi Südameapteegi proviisor välja. See omakorda mõjutab une kvaliteeti veelgi ning tekitab kergesti nõiaringi, millest on keeruline välja tulla. “Heade harjumuste ja rutiini hoidmine ka suvavaheajal mõjub hästi nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele,” tõi Südameapteegi proviisor välja.
Hea une aluseks on õiged harjumused
Apteekri hinnangul võiks ka suveperioodil teadlikult tähelepanu pöörata unehügieenile ehk harjumustele, mis aitavad organismil paremini puhata, taastuda ja oma energiataset hoida. Kõige olulisem on luua endale regulaarne unerütm ka vabama graafikuga ajal – minna magama igapäevaselt võimalikult sarnasel ajal ja magada soovituslikud 8-10 tundi ööpäevas.
Olulist mõju avaldavad ka ekraanid. “Paljud noored scrollivad hiliste õhtutundideni telefonis või vaatavad ekraanidelt videosid ja sarju veel vahetult enne uinumist. Sinine valgus pärsib aga melatoniini tootmist ning raskendab magama jäämist. Seetõttu võiks vähemalt tund enne und vältida nii ekraani sinist valgust kui ka internetist levivat infotulva,” soovitas proviisor Gerda Nelis.
Samuti mõjutavad und kofeiin ja energiajoogid, mida noored segali aktiivselt tarbivad. “Kuigi kofeiin võib aidata ajutiselt erksam püsida, siis tegelikkuses halvendab see une kvaliteeti ning võib suurendada ärevust ja südamekloppimise tunnet. Nii tekib kergesti olukord, kus väsimuse leevendamiseks tarbitakse järjest rohkem kofeiini, kuid selle tulemusena muutub uni veelgi kehvemaks,” tõi apteeker välja.
Lisaks aitab tema sõnul stressi maandada regulaarne liikumine ja värskes õhus viibimine. Füüsiline aktiivsus parandab une kvaliteeti, toetab aju tööd ning aitab pingetest paremini taastuda.
Toidulisandid võivad olla toetavaks abiks
Lisaks tervislikele harjumustele võivad pingelisemal või ebaregulaarsemal perioodil und ja vaimset võimekust toetada ka toidulisandid. Apteekri sõnul võiks neid siiski vaadata eelkõige toetava lisavõimalusena, mitte kiire lahendusena unepuudusele või pikaajalisele stressile.
“Näiteks aitab magneesium kaasa närvisüsteemi normaalsele talitlusele ja lõõgastumisele ning võib aidata vähendada pingetunnet,” ütles Nelis. Uinumisraskuste korral kasutatakse lühiajaliselt ka melatoniini, mis aitab reguleerida une-ärkveloleku rütmi. Tegemist on küll kehaomase hormooniga, kuid siiski tuleks melatoniini kasutada teadlikult ja pigem lühiajaliselt. “On oluline järgida õiget annustamist ja tarvitamise aega, sest vale kasutamine võib unerütmi hoopis häirida. Eriti noorte puhul tasub enne melatoniini kasutamist nõu pidada apteekri või arstiga, et leida sobiv ja ohutu lahendus,” sõnas apreeker. Rahustava toimega taimsetest preparaatidest on levinud meliss, palderjan ja lavendel.
“Keskendumisvõime ja stressitaluvuse toetamiseks võivad abi pakkuda B-grupi vitamiinid, mis aitavad vähendada väsimust ja toetavad närvisüsteemi tööd, samuti oomega-3 rasvhapped ja ashwagandha, mida kasutatakse organismi vaimse heaolu toetamiseks,” lisas proviisor.
Apteekri sõnul tuleb eriti noorte puhul toidulisandeid tarbida teadlikult ja mõõdukalt: “Sotsiaalmeedias levib palju soovitusi erinevate preparaatide kohta, kuid kõik neist ei pruugi noorele sobida. Kergemate une- ja stressimurede korral tasub esmalt nõu küsida apteegist, kus saab soovitusi nii unehügieeni, kui ka sobivate toetavate preparaatide kohta. Kui aga uneprobleemid, ärevus või vaimse tervise mured muutuvad püsivaks ning hakkavad mõjutama igapäevast toimetulekut, tuleks kindlasti pöörduda arsti või vaimse tervise spetsialisti poole,” rõhutas ta.
“Ka suvel võiks noor endalt aeg-ajalt küsida, kas ta annab oma kehale ja ajule piisavalt aega taastumiseks,” lausus proviisor Gerda Nelis. Hea keskendumisvõime, mälu ja vaimne vastupidavus saavad alguse just kvaliteetsest unest ja igapäevastest tervislikest harjumustest.
Allikas: Optimist Public