EESTI VANIM KAITSELIITLANE OLEV KASAK TÄHISTAS OMA SAJANDAT SÜNNIPÄEVA

Arvamus

Olev Kasak oma sajanda juubeli tähistamisel. Foto: Aigar Nagel

Aldo Kals, Olev Kasaku mõttekaaslane

Paaripäevase nihkega tähistati Võrus lipuehtes majas Koigula tn 7 suure pidulikkusega 18. aprillil kaitseliitlase, meie ajaloo „vaikiva ajastu„ karmi kriitiku ja karskuse eestkõneleja Olev Kasaku 100. sünnipäeva (sündinud 16. aprillil 1926).

Lippudega ehitud maja Võrus, kus Olev Kasak tähistas lähedaste, sõprade ja kaaslaste seltsis oma sajandat juubelit. Foto: Aigar Nagel

Võrus on vähe neid, kes teda ei tunne. Ka mujal Eestis on tal palju mõttekaaslasi. Juubelisünnipäevale oli neid kogunenud mitu bussitäit. Sünnipäevalistega kaasas olnud lippude järgi otsustades oli seal Petseri- ja Ingerimaa ning Ukraina sõpru, samuti Memento ja Pitkapoiste ja muu taustaga pooldajaid. Õnnitlejate pikas rivis oli ka Võru linnavalitsuse, kaitseliidu, kuperjanovlaste ja teiste ühenduste esindajaid. Karske juubeliüritus toimus ladusa korraldusega, kus sõna oli maitsekalt põimitud rahvatantsu, laulu ja muusikaga.

Aldo Kals õnnitleb Olev Kasakut. Foto: Aigar Nagel

Nelja inimpõlve vanune veteran on ime oma vanuse, samuti oma poliitiliste vaadete tõttu. Kindlasti kirjutab kunagi keegi temast raamatu, mis sisaldab sadu olulisi kuupäevi juubilari elust. Olgu mõnda neist tutvustatud siin.

Kui esitada lugejatele mälumängu küsimus, mis juhtus Eesti ajaloos 12. märtsil 1934, siis enamusele on see daatum tuttav. Sel päeval viisid EV põhiseadust rikkudes kaks tipp-poliitikut oma ametiseisundit kuritarvitades läbi ennekuulmatu võimuhaaramise. Selle käigus põrmustati häbitult ja jõhkralt meie tolleaegne konkurentsitult kõige rahvalähedasem ja menukam erakond, Eesti Vabadussõjaloiste Liit ja tehti lõpp parlamentaarsele riigikorrale Eestis! Nii mõnigi on küsinud, kas sobis selle väärteo süüdlastele püstitada Budjonnõi hobusega ratsamonumenti ja Riigipea ausammast?

1934. aasta riigipöörde taunimine on juubilari elutöö mõõtu tegevus, millega ta on hõivatud piltlikult öeldes 24 tundi ööpäevas. See on sisaldanud lugematul hulgal artiklite, avalduste ja pöördumiste kirjutamisi, intervjuude andmisi, telefonikõnede võtmisi kaaskodanikest kuni meie poliitika tippudeni välja! Eesmärk ikka see, et võtta käsile meie ajaloo üks „kuum kartul“ ja anda sellele hävitav hinnang. Kui see kunagi aset leiab, siis on esimene, kellele me mõtleme, just tänane juubilar. Õnneks on tal palju mõjukaid mõttekaaslasi, kellest mainime ennekõike lavastaja Merle Karusoo, ajaloolaste Ott Sandraku ja Enn Tarveli ning ajalooharrastaja Heiki Kortspärna nime.

Siit soovitus ajaloohuvilistele. Kes tahab kiirkursust Eesti Vabadussõjalaste Liidu ja selle imetlusväärse juhi Artur Sirgu kohta, võtku ette rännak Tartumaa Kambja valla Ivaste küla Krista talu juurde. Seal eramaal kõrgub kaheksa meetri kõrgune kodumaistest raudkividest küngas sügava minevikutähendusega risti ja Lõuna-Aafrika mustast marmorist Itaalias kuldlõikes valmistatud plaatidel ajalugu mõtestavate ladinakeelsete sententsidega mälestusmärk vapsidele! Kummardus selle ülikuluka soolo eest Eesti ajaloomälu jäädvustajale Heiki Kortspärnale!

Võrumaa Malev tänab, tunnustab ja õnnitleb Olev Kasakut. Foto: Aigar Nagel

Liigume edasi ajaloo kronoloogilises tabelis.

26. mai 1935. Äsja üheksa-aastaseks saanud Olev Kasak osales noorkotkaste maleva liikmena kodukohas Misso lahingu mälestusmärgi avamisel. Seal esines peakõnelejana Eesti Vabariigi Kaitseväe ülemjuhataja, kes kinnitas rahvale, et Eesti ei loovuta oma vabadust kunagi! Muide, just Petserimaa Suveülikooli telgis ühel Seto Kuningriigi päeval oli minu esimene kohtumine Oleviga, kus seda lugu kuulsingi.

23. september 1939. Äsja vallandunud Teise maailmasõja taustal õhukaitse nädala puhul esinedes ütles seesama ülemjuhataja, et me peame olema valmis end julgelt kaitsma. Ta jätkas, et kindel kaitsetahe on rohkem väärt, kui lootused teiste abile. Vaatamata nendele kõlavatele sõnadele kirjutati Eesti poolt viis päeva hiljem alla baaside lepingule, mis hukutas meie riigi.

14. juuni 1941.“Hääletu alistumise“ järjekordne „aadrilaskmine“. Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei korraldas 14000 meie nimeka poliitiku, sõjaväelase ja kodaniku, nende hulgas Olev Kasaku ja tema vanemate kõigi pereliikmete küüditamise Siberisse. Olevi küüdipõlv vältas põhiliselt Tomski oblasti Aleksandrovo rajooni Iljaki külas 16 aastat.

Olev Kasak ja tema mõttekaaslased soovivad järjekindlalt ka Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse taastamist ja Ukraina võitu nende vabadussõjas!

Maire Udrasel õnnestus elus esimest korda tantsida oma isale Olev Kasakule. Maire Udras: „Väga hästi sobis minu loodud tants „Taas koju“ sellesse päeva. Aitäh, minu kallile naisrühmale „Viire“, kes leidsid aega, et pakkuda minu isale erilist silmarõõmu.” Foto: Aigar Nagel

Tänusõnad Olev Kasaku perekonnale ja teistele asjaosalistele juubilarile väärika ürituse korraldamise eest! Isamaalist tegutsemist ja tugevat tervist sünnipäevalapsele soovis kohapeal Petserimaa Suveülikooli nimel nende ridade kirjutaja ja Olev Kasaku sugulane ning mõttekaaslane Aldo Kals.

*

Toimetaja viide⟩ 2020. aastal tunnustati patrioodina, ajaloohuvilise ja karskete eluviiside eest seisjana silmapaistvat Olev Kasakut Võru linna teenetemärgiga, mis on Võru linna kõrgeim autasu.