Emane musträstas. Foto: Liisa Veskimäe
Päevatoimetaja
23.–25. jaanuaril toimunud seitsmeteistkümnendal talvisel aialinnuvaatlusel osales 3042 linnusõpra 1839 paigast üle Eesti. Kolme vaatluspäeva jooksul loendati kokku 57 162 lindu 65 liigist, seejuures kiitsid osalised ettevõtmise positiivset mõju oma vaimsele tervisele.
Erinevalt möödunud aastast oli tänavu ilm talviseks aialinnuvaatluseks väga sobiv ja seda oli näha ka keskmisest kõrgemas osalemisaktiivsuses. Vaatluspäevadel oli külma kohati kuni -25°C, kuid üldiselt pigem -10 kuni -15°C.
Kõige rohkem liike pandi kirja Harju maakonnas (55 liiki), järgnesid Tartu maakond 54 ja Pärnu maakond 51 liigiga. Keskmiselt nähti vaatluspaikades 6,7 liiki linde. Valdav osa vaatlustest tehti aedades, 5,4% teostati parkides ja alla protsendi võeti ette kalmistutel.
Jäälind. Foto: Liisa Veskimäe
Kõige arvukam linnuliik oli seitsmeteistkümnendat aastat järjest rasvatihane, keda kohati 94,3% vaatluskohtades ja kes moodustas 26,7% kõikide kohatud isendite koguarvust. Arvukaimate liikide esiviisikusse mahtus tänavu lisaks rasvatihasele, põldvarblasele, koduvarblasele ja sinitihasele ka leevike. Tavapärasest enam kohati tamme-kirjurähni, sabatihast, porri, suurnokk-vinti, hallrästast ja musträstast. Haruldasematest liikidest nähti näiteks kuuse-käbilindu, vaenukägu, kodukakku, jäälindu, kanepilindu ja hangelindu. Harjumuspärasest harvem esines siisikesi, rohevinte, musttihasid ja hakke. Rohevindi kohtamissagedus oli juba kaheksandat aastat järjest alla pikaajalise keskmise.
70% vastanutest leidsid, et aialinnuvaatlustes osalemine on mõjunud nende heaolule või õnnetundele väga positiivselt
Vaatlejatelt küsiti arvamust nende linnutundmise kohta ning uuriti, kuidas mõjutab aialinnuvaatlusel kaasa löömine osalejate vaimset tervist. Ettevõtmise eestvedajal Andres Kalamehel on hea meel tõdeda, et talvise aialinnuvaatluse näol on tegu sobiva viisiga alustada lindude tundmaõppimist: “Veidi üle poole vastanutest leidis, et ürituses osalemine on aidanud õppida tundma uusi linnuliike – mis on minu meelest suurepärane tulemus!” Seejuures oli meeldivaks üllatuseks, et vastanute seas oli kõrge osakaal (57% ) nende osas, kes tõdesid, et aialinnuvaatlus on ajendanud suurendama oma ümbruse looduslikku mitmekesisust.
“Kuid kõige toredam üllatus oli, et lausa 70% vastanutest leidsid, et aialinnuvaatlustes osalemine on mõjunud nende heaolule või õnnetundele väga positiivselt,” resümeeris Andres Kalamees.
Lõplikku kokkuvõtet tänavusest ja eelmistest talvisest aialinnuvaatlustest saab lugeda ornitloogiaühingu kodulehel eoy.ee/talv.
Ornitoloogiaühing tänab kõiki talvisel aialinnuvaatlusel osalejaid!
Talvist aialinnuvaatlust korraldas Eesti Ornitoloogiaühing ja toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.