Arvamus
Heino Laiapea, ajakirjanik
Riigikogu liige ja Balti Assamblee president Timo Suslov osales esimese Eesti poliitikuna ajaloos Balti keti teatejooksul Vilnius-Riia-Tallinn joostes viimasel etapil 10 kilomeetrit. Suslov õnnitles enam kui 600 kilomeetri pikkusel retkel osalenuid.
Ainsana tegi eestlastest teekonna Läti-Eesti piirilt kuni Tallnnani kaasa politseiametnik Mirja Virve, mõistagi vahetustega. Tema ja samuti viimased 10 km läbinud Viljandi valla jooksuveteran Juhan Änilane kandsid eesti lipu Toompea platsile. Riigikogu fotoarhiivis võib nüüd igaüks näha pilte jooksu lõpetamisest.
Ühispildistamisel hoolitses ülevoolava meeleolu eest Juhan Änilane. Jooksjate tänusõnad kuulusid teel turvalisust taganud Eesti politseinikele.
Balti keti tähtsus ja selle meelespidamine kolmes riigis peaks olema loomulik osa ajaloost. Kui Leedu amatöörjooksjate juht Romas Bernotas jooksu 1989. aastal algatas, sündis peagi kokkulepe, et Balti Assamblee võtab selle oma ürituste kalendrisse ja jooksu korraldavad kordamööda Leedu, Läti ja Eesti.
suhtlesin Romas Bernotasega 2009. aastal enne teatejooksu
Kokkulepe ununes ja 32 korda on teatejooks olnud vaid Leedu mure. Kolmel esimesel jooksul osalesid ka eestlased, hiljem mitte. Vaid 2020. aastal osales üks Eesti maratoonar – Priit Valk.
2009. aastal
Mina suhtlesin Romas Bernotasega 2009. aastal enne teatejooksu. Kohtusin teatejooksjatega Pärnu ja Rapla maakonna piiril, jooksin koos mõned kilomeetrid. Minu autoga sõitis samal ajal üks leedulane. Maakonnalehe sporditoimetajana sain vahetu spordiuudise ja fotod. Samal ajal ja aastal toimus Läti presidendi algatusel teistpidine Balti keti 20. aastapäevale pühendatud teatejooks. Joosti Tallinnast ja Vilniusest Riiga. Suure meediakära ja reklaamiga. Korraldasid kolme riigi orienteerumisliidud. Selles kirjutas maakonnalehte pika loo peatoimetaja. Siiski mahtus minugi lühike sõnum 2009. aasta 25. augusti „Nädalise“ veergudele.
See oli siis ja on siiani arusaamatu, miks meil traditsioonilisest teatejooksust välja ei tehta? Nii läksid aastad, kus Leedu ja Läti jooksjaid võttis Toompeal vastu tühi plats. Möödunud aastal tegin peaminister Jüri Ratasele ettepaneku tervitada teatejooksu lõpetajaid Toompeal. Peaminister leidiski selleks võimaluse ning leedulased olid meeldivalt üllatunud tähelepanust. Meie peaminister küsis jooksuveteranidelt, miks eestlased ei osale. Eestlased põhjendasid seda rahapuudusega. „Kirjutage jooksuklubi ja ESML Jõudiga ühine kiri järgmise aaasta toetuse taotlemiseks,“ soovitas peaminister. Paraku jooksuklubi Hermes ja ESML Jõud seda ei teinud.
Ajakirjanduslik eksperiment
2023. aasta mais tegin n.ö. ajakirjandusliku eksperimendi. Kirjutasin kolme maakonna omavalitsustele ja spordiliitudele kirja, milles soovitasin ühendust võtta Balti keti teatejooksu Leedu korraldajaga ja teatada osavõtust jooksust 20. augustil Eestimaa pinnal. Lisaks avaldasin üleskutse Külauudistes.
Saue vald tänas info eest ja Märjamaa nädalaleht avaldas üleskutse. Kui Rapla maakonna spordiliidu juhatuse esimees keeldus Balti keti teatejooksu kohta infot avaldamast põhjendusega “sinu jutu peale ei avalda me midagi, ainult korraldaja jutu peale avaldame,“ oli selge, et niiviisi info huvilisteni ei jõua. Juunis rääkisin Viljandimaa spordiveteranile Juhan Änilasele, et temal avaneb võimalus joosta viimast etappi ja viia eesti lipp Toompeale.
Vana ajalooline tee
Pika, 20. augusti päeva jooksul arutades Leedu Vidmantas Dobrovolskase, Juhan Änilase ja Timo Susloviga sai selgeks jooksu tulevik.
Vidmantas Dobrovolskas oli juba varem mõelnud, et jooks võiks olla mööda ajaloolist Balti keti trassi. Nüüd sai see kinnitust. Seega Valmierast Karksi-Nuia, Viljandi, Türi ja Rapla kaudu Tallinna. Kuna see teekond on senisest pikem, sobib nelja päeva jooks. Kolmas päev algaks Valmierast ja lõpeks Raplas (Valtu Spordimajas). Valtu spordimaja asub Kaerepere alevikus, mis tunnistati 2023. aasta külaks. Esmaspäeva hommikul (26. augustil 2024) pärast mõnetunnist jooksu jõutakse Toompeale, kus töölolevad ametnikud jt. kohtuvad jooksjatega ning tutvustavad Riigikogu hoonet.
Kui jooksu patrooniks Eestis asub Balti Assamblee president Timo Suslov
Riigikogu ja valitsuse poolt on teatejooksjate võõrustamine kogu Eestis viibimise ajal ning lõpuks „bankett“ ja „parkett“. See on Eesti riigi auvõlg Leedu patriootide ees, kes üle 30 aasta on oma teatejooksuga kõrgelt hinnanud Balti riikide ühtsust.
Balti keti teatejooksu teekond läbib uuel marsruudil Mulgi, Viljandi, Põhja-Sakala, Türi, Kehtna, Rapla, Kohila, Saku valda. Kui palju jooksjaid nendest valdadest ühineb ja vallarahvast tervitama tuleb sõltub ka vallajuhtide suhtumisest ja meedia tähelepanust.
Kui jooksu patrooniks Eestis asub Balti Assamblee president Timo Suslov, lahenevad ka seni ületamatutena tunduvad probleemid.
Samal teemal:
BALTI KETI TÄHISTAMINE TEATEJOOKSUGA JÄTAB SPORDILIIDUD, OMAVALITSUSED JA RIIGIKOGU KÜLMAKS
AJAKIRJANIK HEINO LAIAPEA TEEB ÜLESKUTSE BALTI KETI TEATEJOOKSUL OSALEMISEKS
