Hingedepäevaks
Eenok Palm, Pärnu Immaanueli Baptistikoguduse pastor
Mõned päevad tagasi helistas mulle üks tuttav öösel kell pool kolm. Ta ütles: „Mul on nii paha olla, et ma vist suren ära.” See oli veelkordne kinnitus, et me elame pimedas ajas. Mõned ütlevad, et see kestab terve novembrikuu. Mõnede jaoks on see pikemgi. Füüsilist ja vaimset pimedust on meie sees ja meie ümber nii palju, et tahes-tahtmata tekib küsimus: „Kas kusagil on valgust?”
Üks asi, millest võiks alustada, on positiivne eluhoiak.
Aastaid tagasi Soomes sõpruskoolil külas olles leidsin öömajapaigas raamaturiiulist raamatu Hyvien ajatuksien kirja (Heade mõtete raamat). See oli üsna mahukas sententside raamat. Raamatu tagakaanel oli lugeda William Payne’i mõtteavaldus: „Kui sa hommikul üles tõused, siis on sul kaks võimalust – kas olla õnnelik või õnnetu. Otsusta olla õnnelik.“ Ma küsisin endalt: kas nii lihtne see ongi? Olles hiljem korduvalt sellele mõelnud, tunnistan, et selles ütlemises on suur tõetera sees. Asi algab meie sisemisest häälestusest. Põhimõttelise optimistina väidan, et positiivseks eluhoiakuks on piisavalt alust.
Teine võimalus on loota oma sõprade abile. Ma soovin, et oma elu jooksul saaksime endale piisava hulga häid sõpru, kes suudavad meid aidata ka rasketel aegadel. Aga sõbrad ei ulatu igale poole. See öine helistaja on kogu elu olnud üksik inimene ja praegu on ta vanadekodus. Valus oli kuulda telefonis tema sõnu: „Mitte keegi ei tule mulle appi.“ Kui sõpru ei ole, siis peaks ometi olema keegi, keda kriitilisel hetkel saab appi kutsuda. On lihtne soovitada – ära jää kunagi üksi! Mõned inimesed elavad rahulikult päevast päeva teiste inimeste keskel, aga ühel hetkel leiavad end ootamatult üksi. Kui nad pole ette mõelnud, kuidas seda hetke üle elada, võib see olla päris karm. Piiblis on öeldud: „Tõeline sõber armastab igal ajal ja hädas tuleb ilmsiks, kes on vend!“ (Õp 17:17).
Kolmas tee on toetumine Jumala sõnale, mis on Piiblis kirja pandud. Me oleme kolmekümne iseseisvusaastaga jõudnud olukorda, kus väidetavalt igas Eesti kodus on Piibel. On äärmiselt mõistlik seda lugeda. Et sa teaksid, mida Jumala sõna ütleb erinevate eluolukordade kohta. Piiblit nimetatakse elu käsiraamatuks. Näiteks on öeldud Jesaja 8:21−23: „Ja kui nad tõstavad pilgu üles või vaatavad maha, siis – ennäe kitsikust ja pimedust, ahistuse süngust. Ollakse tõugatud pilkasesse pimedusse! Aga ei jää pimedusse, kes on ahastuses!“ Kuidas pimedusest välja saada, seda on ühe lausega raske öelda, aga pikemal lugemisel hakkame sellest aru saama. Piiblist leiame ka sellise julgustuse: „Aga ustav on Jumal, kes ei lase teid rohkem kiusata, kui te suudate kanda, vaid ühes kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nõnda et te suudaksite kanda“ (1Kr 10:13).
Kui lähed sõtta, palveta üks kord. Kui võtad naise, palveta kaks korda. Kui lähed hommikul kodust välja, palveta kolm korda
Neljas lahendus on palvetamine. Mõned inimesed väidavad, et nad ei oska palvetada. See ei ole nii. Kaks meest Peipsi peal, Juhan Liivi jutustuses, suutsid hädaolukorra üsna ruttu ja kenasti palveks vormida. On mõistlik juba hommikul kogu päev palves Jumala ette tuua, et äkiline ja halb olukorra muutus ei tabaks sind ootamatult. On selline ütlemine: „Kui lähed sõtta, palveta üks kord. Kui võtad naise, palveta kaks korda. Kui lähed hommikul kodust välja, palveta kolm korda.“ Jumal võib meid päästa nii häda eest kui häda seest, aga seda tuleb palves ette valmistada. Mõnikord, kui valu on väga suur, ei suuda inimene ise palvetada. Siis on hea, kui keegi tema eest palvetab. Just nii ma tegin koos selle armsa inimesega, kes mulle öösel helistas. Otse läbi telefoni.
21. novembril kell 17 Pärnu Immaanueli koguduse palvemajas, Henno tn 3. Sündmuse nimi on õhtuhardus Ajalik ja igavene. Heili Meibaum ja Kristin Üksvärav mängivad kahe flöödiga klassikalist muusikat. Jüri Vaino laulab oma laule, saates ennast kitarriga. Heili Meibaum loeb oma luulet hiljuti ilmunud luulekogust Verbaliseerunud pisarad.
Viies viis on toetuda kogudusele. Me nimetame oma usukaaslasi õdedeks ja vendadeks. See viitab perekonnale, kus Jumal on Isa, Jeesus Kristus on perekonnapea ja Püha Vaim on meie kaitsja, nõuandja ja juhtija. Iga inimene, kes abi vajab, peaks saama aidatud. Põhimõtteliselt on selleks kõik olemas. Kristliku koguduse kahe tuhande aastane ajalugu näitab, et see toimib, kuigi on olnud ka tagasilööke ja ebaõnnestumisi. Viimased on olnud tingitud inimlikest puudustest. Nendega kokku puutudes on aeg ja koht järelemõtlemiseks ja meeleparanduseks. Mistahes murega õe või venna poole pöördudes on hea meeles pidada ka jumalamehe sõnu: „Sest Issanda silmad uitavad kogu maal, et võimsasti aidata neid, kes siira südamega hoiavad Tema poole“ (2Aj 16:9a).
Kui keegi läheb paadiga kalale, aga ei oska ujuda ja ka päästevesti selga ei pane, on tema olukord üle paadi ääre vette kukkudes tõsine. Kui ei ole kuuldekauguses kedagi, kes suudaks aidata, siis tunneli lõpus valgust ei paista. Kui ta on juba varem õppinud ujuma ja saab aru päästevesti vajalikkusest ning selle ka selga paneb, ei pea ta tunnelit otsimagi, vaid valgus on tema enda sees olemas ja tal on eeldusi pääsemiseks.
Lugeja on ilmselt juba märganud, et pimedusest valgusse jõudmiseks saame sina ja mina loota Jumala abile, aga nende viie meetodi juures on oluline ka inimese enda osa. Sina saad valida positiivse eluhoiaku. Sina saad valida endale sõpru ja hoida neid. Sina saad lugeda Piiblit. Sina saad õppida püsivalt palvetama. Sina saad tulla kogudusse. Kui sa seda teed, siis näed, et valgus on nii sinu ümber kui sinu sees.
Üks võimalus selle märkamiseks ja sellest osasaamiseks on pühapäeval, 21. novembril kell 17 Pärnu Immaanueli koguduse palvemajas, Henno 3. Sündmuse nimi on õhtuhardus Ajalik ja igavene. Heili Meibaum ja Kristin Üksvärav mängivad kahe flöödiga klassikalist muusikat. Jüri Vaino laulab oma laule, saates ennast kitarriga. Heili Meibaum loeb oma luulet hiljuti ilmunud luulekogust Verbaliseerunud pisarad. Luulekogu on võimalik ka osta.
Hingedeajal ja koroonaajal, kus pimedust on palju, on mõistlik lasta valgusel paista nii sinu sisse kui sinu ümber!