Koorilauljate ja maailmakoristajate peas on sündinud uudne mõte. „Omal ajal laulsime Eestimaa vabaks, nüüd on aeg anda vaimset hoogu ja rõõmu juurde oma kodumaa prügist puhastamisele,” ütlevad algatajad.
Eestile palju kuulsust toonud World Cleanup Day ehk Maailmakoristuspäev toimub tänavu 18. septembril. Puhtaks laulmine algab keskpäeval ja kestab täpselt tund aega. Seejärel pannakse käed külge ja koristatakse mõned tunnid koos kogu Eesti ja terve maailma rahvaga.
Piirangute tingimustes on koristajate partneriks raadio Elmar, kelle eetris kõlab ühe tunni kestel koorimuusika. Kava koosneb tuntud koorilauludest. Raadio-eeter tagab võimaluse ühiselt korraga laulda, olenemata millises Eestimaa või maailma punktis keegi parasjagu viibib.
Esialgsest nimekirjast leiab laule ühend-, mudilas-, laste-, nais- ja meeskoorile. Kõlavad näiteks Tõnis Mägi „Palve” ja “Ilus oled, isamaa”, René Eespere “Ärkamise aeg”, Jarek Kasari “Minu inimesed”, seto viis “Kergotamine”, ka lastelaulud “Mutionu pidu” ning “Juba linnukesed” ja veel kümmekond muud laulu.
Teame hästi, et koos laulmises on vägi ja rõõm! „Õhus on tunda elevust, et just siit saab alguse üks ainulaadne traditsioon. Kui liita kokku kaks Eesti märki – koorilaul ja maailmakoristus – sünnib midagi, mis annab jõudu, külvab armastust ning puhastab meid vaimselt ja füüsiliselt,” selgitavad korraldajad.
Laulmiseks saab valida endale meelepärase koha: laululava, kõlakoja, rahvamaja ümbruse, miks mitte metsaaluse või mereranna.
Koristamiseks on lauljatel kindlasti ettepanekuid, kuhu minna. Seal kus inimesi, leidub ka prügi.
Mida koristada?
Kas ollakse kuulnud väljendit prügipimedusest? Sageli ei märgata väikeprügi. Tasub vaadata näiteks pargipingi juures tähelepanelikult ringi: kui palju konisid, väikeseid kommipaberi tükikesi jm väikest prahti. Väikeprügi ongi kõige levinum prügiliik, mis ühtlasi üks ohtlikumaid, sest väikesed prügitükid jõuavad loomade, lindude ja kalade kõhtu, sealt otsapidi meie toidulauale. Rääkimata sellest, et väike plast laguneb mikroplastiks, mida on siis juba väga tälikas loodusest kätte saada.
Viimastel aastatel on Eestis ja maailmas fookusesse tõusnud suitsukonid, mis koosnevad sünteetilistest kiududest (nb! see ei ole puuvill) ning on keskkonnale väga-väga mürgised.
Täpse ülevaate, kuidas koristada ja mida peale kinnaste veel vaja võiks olla, leiab maailmakoristus.ee lehelt.
Tervitavad ja kallistavad (kui tohib), Külli Kiivet, kooride koordinaator ja kunstiline juht; Britt Normet, kooride koordinaator ja loovjuht; Mai Kroonmäe, projekti assistent; Andres Eilart, kommunikatsioonijuht; Mart Normet, Maailmakoristuse juhttiimi liige.
KU päevatoimetaja