Möödunud aasta viimasel päeval Viljandi Posti tänava pargis Jaak Joala mälestuseks avatud interaktiivne audiovisuaalse lahendusega monument on nüüdseks möödujate ilumeelele hinnata olnud paar nädalat. Eile seadsid sammud Mati Karmini loomingut uudistama ka mõned Külauudiste vabatahtlikud.
Lauljale mälestusmärgi püstitamise eestvedaja oli Viljandi volikokku kuuluv ettevõtja Harri Juhani Aaltonen. MTÜ Meie Viljandi kaudu tehti mullu juulis linnale mõtet tutvustav ettepanek ja esitati taotlus 68 400 euro suurusele summale. 12. oktoobri otsusega rahuldas linnavalitsus taotluse osaliselt ja eraldas mittetulundusühingule 50 000 eurot. Juba järgmisel päeval esitas ühing seitsmele valitud skulptorile ettepaneku mälestusmärgi ideevõistlusel osalemiseks. Osalemise kutse võttis ainsana vastu skulptor Mati Karmin.
Jõulukuul koondus üle pooletuhande viljandlase pakutud eskiiskavandi vastu. Rahvaalgatusega liitujad pidasid õigeks alustatud viisil mälestusmärgi loomine peatada. Arvati sedagi, et omavalitsuse rahaeraldus polevat piisavalt läbipaistev. Linnavalitsus lükkas etteheited tagasi ja jättis varem langetatud otsused jõusse. Aasta lõpuks tegi monumendi vastu pöördumise 850 inimest. Suunatud konkursiga on olnud rahulolematu kujurite ühendus.
Laulja Ivo Linna on kunstitööd nimetanud odavaks tiluliluks ja avaldanud ajakirjandusele arvamust, et Jaak Joala väärinuks paremat mälestusmärki.
Taunivaid märkuseid on teinud teisedki tuntud inimesed. Näiteks Eve Pärnaste, Mats Õun, Markus Järvi, Urmas Künstler. Loeteluga võiks pikemaltki jätkata. Alles teisipäeval tunnistas kunstiteadlane Mart Kalm TV3 Duublis, et ega tedagi Jaak Joala monument ei vaimusta.
Jaak Joala lesk ja tema nime patendi omanik nõuab Viljandi linnavalitsuselt, et skulptuurilt eemaldataks kõik, mis viitab Jaak Joalale. Maire Joala rõhub nõudmist esitades asjaolule, et tema on patendiametis registreerinud oma nimele Jaak Joala kaubamärgi.
Külauudised
Tere
Jaak Joala oli rahva muusik mitte Maire Joala eraomand. Joala postament sellisel kujul vastab täpselt tema isiksusele ja temperamendile. Teadsin Joalat juba tema hiilgavas nooruseas ja leian, et Maire Joala selline jonnimine ja ebaadekvaatne käitumine Joala, kui rahva lemmikuga, on jabur ja enese tähtsaks tegemine.
See, et ta puht juhuslikult Joala üles korjas, ei anna talle õigust otsustada selle üle, kas Joalale oleks või ei oleks meeldinud see postament. Joala on surnud ja kui rahvale ja Viljandi linnale meeldib Joala laulev postament, siis peaks Maire lõpetama oma rumalad ja kohatud nõudmised.