EESTI TOETAB EUROOPA ELURIKKUST

Rene Kokk. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Valitsus otsustas eile toetada Euroopa Liidu uut elurikkuse hoidmise ambitsioonikat strateegilist plaani, mille eesmärk on peatada looduse hävimine ja tuua loodus inimeste ellu tagasi. Eesti peab seejuures oluliseks rõhutada, et strateegia rakendamisel tuleb arvestada liikmesriikide eripärade ja juba tehtud tööga.

„Kuigi Eesti looduse olukorda võib hinnata Euroopa Liidu üheks paremini säilinuks, annab uus elurikkuse strateegia meile võimaluse oma loodusväärtusi veelgi paremini hoida,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk. „Elurikkuse hävinemine ei ole mitte ainult keskkonnaküsimus, vaid ka majanduslik, sotsiaalne ja eetiline küsimus.“ Minister selgitas, et rohkem kui pool maailma SKPst sõltub loodusest ja selle hüvedest. Kõige rohkem sõltuvad sellest kolm suurimat majandussektorit: ehitus, põllumajandus ja toiduainetetööstus.

Kuna teadusuuringud näitavad, et elurikkus väheneb kõikjal maailmas, sh Euroopa Liidus, töötas Euroopa Komisjon looduse seisundi parandamiseks välja ambitsioonika plaani – Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030. Strateegia hõlmab meetmeid elurikkuse kao põhjuste peatamiseks. Selleks tuleb tagada loodusväärtuste säilimine, taastada kahjustatud elupaiku (sealhulgas on eriti olulised suure süsinikuvaruga ökosüsteemid, näiteks sood ja metsad) ning aidata kaasa linnaökosüsteemide, metsanduse, kalanduse ja põllumajanduse jätkusuutlikumaks muutmisele.

Mitmeid strateegias kavandatud tegevusi tehakse Eestis juba praegu: käib pidev töö kaitsealade kaitsemeetmete tõhustamiseks, kaitsealuste liikide ja elupaikade tegevuskavade koostamine ja elluviimine, sealhulgas hävimisohus olevate liikide elupaikade ulatuslik taastamine.

Eesti toetab strateegiaga seotud ambitsiooni luua üle-euroopaline sidus kaitsealade võrgustik. Selleks tuleks kaitse alla võtta vähemalt 30% Euroopa Liidu maismaast (praegu Euroopas kaitse all 26%) ja 30% merealast (praegu 11%). Eestis on juba praegu looduskaitseseaduse alusel kaitstavate aladega kaetud pea 20% maismaast, lisaks veekogude randade ja kallaste kaitse, nitraaditundlikud alad ja rohevõrgustik. Komisjon on selgitanud, et 30% maismaast kaitse alla võtmine ei ole liikmesriigipõhine, vaid üle-euroopaline eesmärk. Ohustatud elupaikade seisund on Eestis parem kui ELis keskmiselt, kus soodsas seisundis on vaid 15% elupaikadest. Eestis on heas seisus üle poole elupaikadest.

Elurikkuse säilimist toetab kahjustatud ökosüsteemide taastamine. Eesti toetab ELi plaani töötada välja ökosüsteemide taastamise kava, tuletades meelde, et taastamine on oluliselt kulukam kui olemasoleva hoidmine, seega on ülioluline hoida kõiki säilinud elupaikasid. Süsiniku sidumine ja pikaaegne talletamine looduslikes ökosüsteemides, eriti soodes jt märgalades on tõhus ja odav viis kliimamuutuste mõju leevendamiseks. Eestis on viimased kümme aastat edukalt tegeletud soode, eriti rabade servaalade veerežiimi taastamistöödega ja selle aasta lõpuks on taastatud soode pindala Eestis ca 12 000 ha. Oluline on jätkata mitmekesise taimestikuga pärandniitude taastamistöid.

Loodus leevendab kliimamuutuste mõjusid. Olulist parandavat mõju omab looduskeskkond linnades, pakkudes varju ning ühtlasemat õhutemperatuuri ja õhuniiskust. Looduslik keskkond aitab mh vältida tulvavete teket, sest veel on võimalus imbuda mulda, selmet voolata mööda asfalti. Looduslike koosluste säilimine rannikul ja siseveekogude ääres omab olulist majanduslikult positiivset mõju, kuna väheneb üleujutuste kahjulik mõju asustusele, eeskätt linnadele. Meil toimivad taoliste süsteemidena maastikus näiteks roostikud ja pärandniidud Matsalus ja mujal rannikualadel, samuti ka näiteks Alam-Pedja, Soomaa ja Endla sooalad.

Euroopa elurikkuse uus strateegia toetab ka kestlikke ja liikmesriikide eripärasid arvesse võtvaid taastuvenergialahendusi. Oluline on, et biomassi kasutamine energiatootmiseks ei kahjustaks elurikkust, aga et metsa hooldamise tulemusena tekkivat tööstuslikuks kasutuseks sobimatut puitu saaks kasutada energiatoomises.

KU päevatoimetaja

Samal teemal:

KESKKONNAMINISTEERIUM OTSIB VÕIMALUSI LÕHEJÕGEDEL HÜDROENERGIA TOOTMISE JÄTKAMISEKS

Share via
Copy link
Powered by Social Snap