Fotogalerii
Perekond Meibaum – Marta, Mait, Heili. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard
Eile (21.11.) õhtupoolikul toimunud Meibaumide pereansambli kontsertmõtisklusega “Keelest ja meelest” jätkati Raeküla Vanakooli kogukonnakeskuses raamatuaastale pühendatud sündmuste sarjaga, aga avati ka 18. hea kodaniku nädal. Avatud oli heategevuskohvik ja võimalus ikka jälle panustada kogukondlikesse ettevõtmistesse.
Õhtu naelaks kujunes kahtlematult Meibaumide suurepäraselt õnnestunud etteaste, mis puudutas hinge ja vaimustas vaimu. Kogetud elamusi kirjeldasid vahetult pärast kontserti mitmed kontserdi kuulajad väga elavalt ja siiralt sõnastatud kiitvate hinnangutega. Kasutati koguni ülivõrdelisi väljendusi.
Autogramm raamatusse „verbaliseerunud pisarad”. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Kontsertkava alguses helises Georg Friedrich Händeli valguse teemal „La Rejouissance” [rõõm]. Mõtiskluse hetkedel koondus tähelepanu ajale, keelele ja meelele, tõele, elule, armastusele, loodusele ja lõpuks ka igavikule. Ühe kontserdi külastaja sõnul on nauditavalt lummav kuulata Heili kõnet nii jutustavalt kui ka luulelises seades. Ta teeb seda erilise ilmekuse ja täpsete rõhuasetustega – kas lihtsalt talle iseloomuliku kaasa antud loomeandega või õpitult. Küllap mõlemat, aga kogemus tuleb kahtlematult ka õpetaja ametist. Heili sõnaline esitus harmoneerub kuidagi salapärases võlus tema flöödimängu, tütre viiuldamise ja abikaasa klaverimänguga. Kui esmalt kuuldi lisaks Händelile ka Bach’i ja teisi klassikuid väljapoolt Maarjamaad, siis kontserdi teises pooles kõlas Eesti autorite looming.
veenev ja mõnusalt sügavamõtteline, luuleliselt kaootiline, sõnamänguline ja mõtlemapanev
„Täna oli Raeküla Vanakoolis super imeline muusika ja luulemõtisklus,” lausus Margit Kaljuste. „Imelised pereema Heili flöödihelid, 15-aastase Marta viiulimäng ja pereisa Maidu klaveripalad! Kõik, kes tulid sellele tasuta kontserdile, olid ülirõõmsad!”
Kontsertmõtisklusest vaimustunud Germo ja Margit Peterson. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Margiti kogetud elamusi toetas oma sõnadega ka teine Margit – Margit Peterson, paljude raamatute autor ja luuletaja, kes on värsse ritta seadnud enam kui 50 aastat. Ta pidas oluliseks oma märkmikus üles tähendada juba samal kontsertõhtul kõik kuuldud muusikateosed. „Oli väga hingestatud kontsert ja üks selle aasta suuremaid muusikaelamusi minu jaoks,” tunnistas Pärnu kirjanik ja kirjastaja. „Viiulipiiga Marta on geenius. Mulle väga meeldis ka Heili Meibaumi luuleesitlus, see oli veenev ja mõnusalt sügavamõtteline, luuleliselt kaootiline, sõnamänguline ja mõtlemapanev. Andeka inimese andekad read.” Ta kinnitas, et jõuab varsti ka luulekogumike lugemiseni. Hea kontserdile kutsuja oli talle enne kontserdisaali sisenemist kinkinud Heili luuleramatud “Sõnasööja” ja “Elumõttelõngakera”. „Ootan juba põnevusega lugemist,” rääkis Margit, kes on tuntud ka kui väga kriitilise meelega luule arvustaja.
Tema lemmik oli viiulitüdruk Marta
Margit kutsus omakorda endaga kaasa naabrinaise. Kontserdilt ei puudunud ka Margiti poeg. „Germo oli hästi positiivselt meeletatud. Tema lemmik oli viiulitüdruk Marta. Bussiga koju sõites pajatas Germo kogu tee õhtust saadud muljeid,” vahendas Margit teistegi külastajate elamusi. Ta meenutas aega, millal viimati Raeküla Vanakooli külastas. Ilmnes, et polnud seal aastakümneid käinud. „Kunagi väga ammu, vähemalt 20+ aastat tagasi, kui ma veel luuleklubisse “Luuletaeva-Latern” kuulusin, toimus selles majas meil üks etendus. Siis vedas luuleklubi varalahkunud Maire Haas, luuletajanimega Tulilill, minu hea sõbranne. Ilusad mälestused jäävad sellesse aega ja tänane kontsert elavdas neidki.”
Kui vaid saaks, laseks poetessil oma sõnu korrata ja õpiks pähe
Margitile läks väga hinge seegi, kuidas poetess Heili Meibaum rääkis käimas olevast Eesti Raamatu Aastast. „Ta mõtestas selle loosunglause nii kenasti lahti! Jätsin omast arust meelde, aga nüüd blogides on mälust kadunud… aga aitäh sellegi poolest. Raamatul on minu elus suur ja kandev roll, sestap iga raamatuga seonduv nüanss, toiming, tõlgendus, väide, ja muu seesugune poeb mu hingesügavustesse. Kui vaid saaks, laseks poetessil oma sõnu korrata ja õpiks pähe. Igal juhul imeline õhtupoolik, mis jääb kauaks meeli paitama. Suur-suur aitäh!”
Parajasti, kui ülevaatlik lugu äsjasest kontsertmõtisklusest avaldamiskõlblikuks valmis, teatas Margit Peterson raamatu “elumõttelõngakera” läbi lugemisest. Ta tegi oma blogisse märkmeid, mida lubas lahkelt ka Külauudiste lugejatega jagada. Luuleraamatutel on Margiti öökapil eelisjärjekord. „Ma armastan luulet iga oma keharakuga, võib lausa öelda, et luule on mu eluarmastus. Eile õhtul hakkasin siis pusima „elumõttelõngakera”. Oi, no oli hea pusimine. Ausalt,” meenutas esimesi värsielamusi luulekriitik, kes ise ennast siiski kriitikuks ei pea. Aga samas selgitas kohe, et lembesõnadega ta kedagi kiitma ka ei hakka, kui näeb, et luuleraamatut lugedes see luulet ei sisalda.
See on kaugelt üle keskmise luuleraamat. Väga hea luuleraamat!
Margiti sõnul sisaldab „elumõttelõngakera” luulet. Üleni sisaldab! „See on kaugelt üle keskmise luuleraamat. Väga hea luuleraamat! No on. Lugege ise. Luule on ju nagu miniromaan: sellel peab olema sissejuhatus, sisu ja lõpp. Kompa peab paigas olema. Egas sõnade rittaladumine ei tee sõnaderägastikust luuletust. Kui teid huvitab sügavam luuleolemus, siis lugege häid luuleraamatuid ja ühte ma soovitan kohe, sellest ma hetkel blogingi.”
Margit soovitab vaadata, kui poeetiliselt pealkiri juba kõlab – “elumõttelõngakera”. „See on luuletus omaette. Lisaks mängib poetess sõnadega ja mängib osavalt ning vilunult, lõpuni välja, ei jäta luuletust lõpetamata, vaid võtab teema kokku omal viisil, vaimukalt ja üllatavalt. Lõpupuändid on omaette luuletused. Luuletus võib koosneda ka vaid mõnest sõnast. Kui sa ikka tunned hea luuletuse ära ja oskad head luulet kirjutada, siis sa oskad seda ka tunnetada.” Mitte kõigile pole seda oskust antud.
„elumõttelõngakera”, autor Heili Meibaum
„Olen lugenud ka selliseid raamatuid kus 80 minitekstist koosnevas raamatus on umbes 10 luuletust, teised on lõpetamata sõnaderägastik, milles puudub elu, milles puudub eluvaim, luule. Minu lemmikluuletused paiknevad lehekülgedel 85, 86 jne… – neid on palju. Väga palju vaimukaid ja kergelt sotsiaalkriitilise alatooniga luuletusi, mis jätavad ridade vahele mõnikord isegi rohkem kui ridadesse endisse. Aitäh selle luuleraamatu eest! Aitäh, Heili, et kirjutad!”
Margit soovitab seda raamatut lugeda! „Nagu pealkirjast aimdub, keerleb raamatu sisu inimolemise väärtuse ja mõtte ümber. Mis annab või võtab sisukuse, mis kaob, mis jääb, millele tasub toetuda. Raamat kutsub kaasa mõtlema, peeglisse vaatama ja kohati üsna keerulisi küsimusi esitama. Luulekogu jaotub rubriikidesse: elu, aeg, hargnemine, ilmaga ja ilmata, silmitsi, värvid, pahempidine silmus. Mõttelõngad seovad meie veidra muutliku aja valusid ja võlusid, paradokse ning oleva ja tuleva hapraid lõimesid.”
Raamatu illustratsioonideks on fragmendid Heili abikaasa Mait Meibaumi maalidest.
Enne kontsertkava viimase loo ettekannet toimus loterii kontserdikülalistele, kes olid eelnevalt ostnud üheeurose heategevustoetuse pileti. Piia Karro-Selg, keskuse juhataja, ütles heategevuslikku päeva kokkuvõtvalt, et alustati eile õhtust annetuskampaaniat 99 euro suuruselt summalt ja lõpetati tulemusega 333 eurot. „Päris paljutähenduslik, kas pole!?!”
Õhtust annetuskampaaniat alustati summalt 99€ ja lõpetati tulemusega 333€. Foto: Mikko Selg
Meibaumide kontserdi ajal toimetas Kogukonnakeskuse Raeküla Vanakooli fuajees Pärnu Y-klubi heategevuskohvik. „Heategevuse fookuses on, nagu viimastel eelnevatel aastatel, Erich Rooduse nimelise kutsehariduse stipendiumifondi annetuskampaania,” Selgitas Piia Karro-Selg. Heategevuskohvikus kauples imelise valikuga Tammekivi koduaiakohvik Laane tänavalt, ikka Raekülast. „Kui enne kontserti toimus kauplemine tasa ja targu, siis selle lõppedes tekkis järjekord. Tulemusena koguti 200 fondi toetavat eurot. Aitäh, Mare Tammekivi! Möödunud annetuskampaanias panustas sama koduaiakohvik kahe imelise tordiga koduste küpsetiste oksjonil. Tänavu oksjoneid küll ei toimu, kuid suure südamega inimesed leiavad ikka võimaluse meie kogukonna toetamiseks!”
Heili Meibaum, Marta Meibaum ja Mait Meibaum musitseerivad Pärnu kogukonnakeskuses Raeküla Vanakool. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Pärast heategevusele pühendatud minuteid ja loteriid kuuldi lõpuloona Juhan Aaviku „Hoia, Jumal, Eestit”. Esinejad ootasid kaasalaulmist. Kõige vägevamal häälel laulis kaasa Heili isa Johannes Saard, kes luges kontsertkava väliselt samuti värsse, pikalt ja kohalviibinute hämmastuseks ikka üksnes peast, eksimatult ning ilma ühegi komistuseta…
Samal teemal:
HEILI MEIBAUM & CO RAEKÜLA VANAKOOLIS
RAAMATUAASTA KOLMEL PÄEVAL KEELEST JA MEELEST
HEILI MEIBAUMI „SÕNASÖÖJA” ESITLUS TALLINNA KESKRAAMATUKOGUS