Balti keti embleem Rahvarinde mikrobussi küljel. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
20. augustil tähistatakse Viljandi muuseumi hoovil Eesti taasiseseisvumispäeva vestlusringiga „Vabaduse tagasitulek”, millest kutsutaksealgusega kell 15.00 osa saama kõiki huvilisi.
Vestlusringis meenutatakse 1991. aasta ärevaid augustipäevi ja toonaseid läbirääkimisi Viljandis paiknenud Nõukogude dessantväelastega. Juttu tuleb ka sellest, kuidas venekeelse impeeriumi surutise all elanud rahva arglikest unistustest kasvas mõne tormilise aasta jooksul iseseisev ja toimiv riik.
Esimeseks pääsukeseks vabaduse taastamise teel, lisaks üksikute dissidentide väljaastumistele, võib pidada 1980. aasta õpilasrahutusi Tallinnas ning sellele järgnenud ülepingutatud vastureaktsiooni võimude poolt. See viis omakorda legendaarse 40 kultuuritegelase protestikirja avaldamiseni välismeedias. Kiirelt ja jadamisi manalateelne läinud vanameelsete riigijuhtide järel sai NSV Liidu presidendiks uuenduslikult mõtlev Mihhail Gorbatšov, kelle avalikustamispoliitika andis ka eestlastele võimaluse mineviku ülekohus karistust kartmata päevavalgele tuua. Looduskaitse sildi all algas „fosforiidisõda”, mille tegelikuks eesmärgiks oli suurema sõnaõiguse saamine Eesti elu puudutavate otsuste langetamisel. 1988. aasta Tartu muinsuskaitsepäevadel rakendas miilits rahva laialiajamisel viimast korda füüsilist jõudu; järgnesid juba Rahvarinde loomine, Eestimaa Laul, Balti kett, sinimustvalge lipu taastunnustamine, majanduspiiri kehtestamine jpm. Kuni ootamatult toimus Moskvas vanameelsete kommunistide putš, mis ähvardas kogu senise arengu tagasi pöörata. Ka Viljandis eksisteeris reaalne oht vägivaldseks konfliktiks siinviibiva nõukogude armee eriväeosaga. Peeti rahvakoosolekuid ja pingelisi läbirääkimisi linnajuhtide ja ohvitseride vahel – samal ajal, kui Pihkva dessantväelased soomusautodel Tallinna sõitsid ja teletorni ründasid.
Püüame meenutada, mis toimus toonaste dramaatilistes sündmustes osalejate peades, mismoodi saadi üle hirmust, mille 50 aastat kestnud okupatsioon oli inimestesse istutanud.
Oma mälestusi ja mõtteid jagavad omaaegsed linnajuhid Jaak Allik, Arnold Kimber, Heiki Raudla, Andres Soosaar ja Rein Triisa. Kuulajaid tulevad tervitama Viljandi Linnavolikogu esinaine Helmen Kütt ja Viljandi linnapea Johan-Kristjan Konovalov.
Muusikalist vahepala pakub Viljandi Muusikakool.
Samaaegselt vestlusringiga on võistlushimulistel lastel võimalus osa võtta Viljandi vanalinnas toimuvast otsimismängust, mille auhinna saavad nad lunastada muuseumist.
Sündmus on tasuta ja oodatud on kõik huvilised.
Samal teemal:
„HELISEV VÕRU” TOOB KOORILAULU LINNARUUMI
SINDI TÄHISTAB EESTI TAASISESEISVUMISE 34. AASTAPÄEVA PEREPÄEVA JA KULTUURIKAVAGA