Reisikiri
Fotogalerii
Eifelit meenutav roigastorn Kärdla-Kõpu maantee Reigi tee ristil. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard, reporter
Kärdla-Kõpu maantee Reigi tee ristil on püsti aetud Prantsuse ja Eesti lippudega kaunistatud roigastorn, mis annab märku, et ollakse õigel teel suunaga Hiiumaa Eifeli torni juurde. Buss pööras suurelt teelt paremale, et Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli õpperetkel osalejad saaksid minna Kootsaare poolsaare põhjatippu.
Päris torni alla buss siiski meid ei sõidutanud ja muist maad tuli piki kruusateed omal jalal kõndida. Mingil hetkel märkasime otse endi ees kõrgete puudelatvade vahelt paistmas juba varem nähtud Eesti ja Prantsuse lippe, neist viimast sinimustvalgest ülevamal pool. Küllap ikka aupaklikusest Prantsusmaa vastu, kus ettevõtja Gustave Eiffeli juhitud projekti järgi valmis 1889. aasta Pariisi maailmanäituse toimumise ajaks teraskonstruktsioonist tolleaegse maailma kõrgeim ehitis. Vikipeedia andmeil on Eiffeli tornist kogu maailmas tehtud üle 30 duplikaadi või sellest inspireeritud ehitist. Neist ühega sai 2007. aastal valmis ka Reigi küla mees Jaan Alliksoo, kellega oli juhust meie külastuse ajal viivuks kohtudagi. Kadakasest materjalist torni kõrgus on 31,4 meetrit ehk umbes kümnendik Pariisis kõrguvast Eifelist. Mõttes kõrvutan Alliksoo meistriteost Eesti kõrgeima kuusega, mis ühel ajahetkel oli mõõdetud 41,4 meetri kõrguseks. Nii toetavad mõlemad numbrid teineteist paremini meelde jätmisega…
Jaan Alliksoo. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Meid saatnud giid Annika Poldre rääkis, et 2008. aasta naljakuul algas kauakestev vaidlus torni püsimajäämise üle. Puudus ju tolle rajatise püstitamiseks nõutud ehitusluba ja kaheldi turvalisuses. Ei saanud päris täpselt pihta, kas keegi ekspert tegi oma tööd naljakuu raames naljatlevalt või pidas ühel vaatluse korral päris tõsiselt lillepoti alust kandvaks talaks. Alliksoo sõnul saanud hävitava hinnangu post, mille ehitaja oli löönud lillepoti tarvis. Mehe sõnul seisnud ekspertiisi aktis kirjas, et kinnitatud ainsa naelaga ja vundamendilt ära nihkunud. Samuti väitnud ekspertiis Alliku jutu järgi, et kinnitusköied olevat veneaegsed ning pehkinud. „Ometi on tegu uute terastrossidega!” Õnneks torn püsib olenemata ekspertiisi hävitavast hinnangust senini vaarumata kujul oma kohal ega ole veel külastajate peale maha prantsatanud. Suviti käib seda ilmaimet vaatamas umbes 30 000 uudistajat. Hiiumaa Eifeli vastu on tundnud huvi Eesti, Prantsusmaa ja Venemaa telekanalid. Ja Hiiumaa Eifel ning seda ähvardanud lammutamine on jõudnud Õhtulehe teatel uudisteagentuuri AFP vahendusel mitmete Austraalia ajalehtede veergudelegi. Aga Prantsusmaa üliõpilased laulsid torni tipus „Marseljeesi”.
Külateel puudevahelt nähtav torn on vaid kümnendik Pariisis kõrguvast Eifelist.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Meil jäi sedakorda siiski torni treppide tugevus ja turvalisus proovimata ning kõige kõrgemal platvormil lauluviisid valla päästmata. Trepi ees oli värav suure tabaga suletud ja selle juures kiri: „Üles minek keelatud”. Kuid vaatamist jätkus ka maapinnale palju lähemal asuvatel atraktsioonidel, mille vahel ja peal võis ennast lõputult lõbustades väga hästi tunda. Ainult mõnest tunnist kohal viibimisest jäi kahjuks liiga väheks. Kohalikud elanikud on hakanud torni ümbritsevat ala kutsuma Hiiumaa Disneylandiks.
See auto osales 2019. a Saksa telefilmis, mida nägid sajad miljonid. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Väärib tähelepanu, et Õhtulehe allikale toetuvalt ehitas 17-aastane Jaan Alliksoo 1978. aastal esimese torni kolhoosi lüpsikarja valvamiseks, et tema emal olnuks lehmi karjamaalt kergem üles leida. 17,5 meetri kõrgune torn seisis püsti umbes 15 aastat. Seejärel ehitas ta uue torni, mille eluiga kestis üle kümne aasta. Viimase iga on osutunud kõige pikemaks – ca 17 aastat.
Samal teemal:
SARVE SADAMAST SAARNAKI LAIULE
HIIDLASED PÜSTITAVAD VIIMASE MAAKONNANA OMA SAARELE HIIUMAA VABADUSSÕJA MONUMENTI
KÜLAUUDISTE INFOVESKI KOOS TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽI VÄÄRIKATEGA ÕPPEREISIL HIIUMAAL