TARTUS KINNITATI, ET VÄÄRIKAD ON VÄÄRTUS JA HARIDUS ON VABADUS

Video ja fotogalerii

Urmas Saard, reporter

22. aprillil peeti Tartu Ülikooli väärikate ülikooli 15. aastapäevale pühendatud konverents „Väärikad on väärtus, haridus on vabadus“, mis toimus ülikooli peahoone aulas.

1 2 ... 4 ►

Väärikate ülikoolis õppijad, keda Eestis on kokku pea 3500, kuuluvad kõik Tartu Ülikooli täiendõppijate hulka. Kuna ülikooli aulasse mahtus neid kogunema vähem kui kümnendik, siis korraldati kõigile kodudesse jäänud huvilistele videoülekanne.

Avasõnas rääkis Tartu Ülikooli rektor, professor Toomas Asser tunnustavalt Pärnu väärikate ülikooli projektijuhi Mari Suurväli 15 aasta tagusest julgest pealehakkamisest ja algatusest, mis nüüdseks levinud üle riigi viieteistkümnesse punkti. Rektor andis üle tänukirjad kolmele väärikate õppejuhile: MTÜ Oesel Studium tegevjuhile Maie Meiusele, Türi väärikate ülikooli projektijuhile Kristina Gudinasele ja Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli projektijuhile Mari Suurvälile. Viimane jäi siiski füüsiliselt tollel päeval kätte andmata.

Tervitusega esines Renno Veinthal, Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja kutsehariduse poliitika asekantsler, kes muuhulgas osundas, et 22. aprillil möödub 300 aastat Immaanuel Kanti sünnist. Kant on õhtumaise filosoofia ainus suurkuju, kes võrsunud meile lähedasest kultuuriruumist. „Tema vahetud õpilased ja mõttekaaslased õpetasid taasavatud Tartu ülikoolis. Eestikeelse filosoofilise terminoloogia aluskiht pärineb paljuski Kantilt. Kantsler tegi oma sõnavõtus toreda noppe Kanti soovitusest: „Heaolu, mis tõelise inimsusega veel kõige paremini paistab kokku sobivat, on hea söömaaeg heas, ja võimaluse korral ka vahelduvas seltskonnas.” Selle juurde lisas kantsler, et hoolimata jahedast kevadilmast annab järgnev jüripäev ja sellele eelnev väärikate ülikooli hooaja lõpp põhjuse leida hea seltskond – kolm kuni kümme – ja soe tuba ning jagada õppimise kogemust, parimatest loengutest saadud teadmisi ja meenutada olnut, kuid hoida ikka pilk tulevikul!”

Tartu linnapea Urmas Klaas tsiteeris paljudel juhtudel kuuldud USA leiutajat, novaatorit ja töösturit Henry Fordi: „Igaüks, kes õppimise lõpetab, on liiga vana: olgu ta siis 20- või 80-aastane.” Samal kogunemisel korrati kuuldud tõdemust veel hiljemgi.

Mari Suurväli osales konverentsil videosilla vahendusel. Ta tundis ülisuurt rõõmu väärikate pidupäeva puhul toimuval konverentsil osalejaid tervitades ja õnnitledes! „Uskumatu, et oleme juba 15 aastat järjepanu oma teadmisi täiendanud ja uusi oskusi omandanud. Sageli küsitakse – mida te küll aina õpite ja õpite? Meie siin aga tahame õppida nagu meie motos seisab: „Õppida on mõnus!” Suurväli selgitas, et meid ümbrisevad muutused toovad vajaduse mõista: mis toimub; miks toimub; kuidas muutused meid mõjutavad? Ja lisas: „Me tahame teha enda jaoks parimaid valikuid-otsuseid. Muutustega kohanemiseks vajame aga uusi teadmisi. Aastad siin ei loe, number passis ei ole takistuseks.

Suurväli meenutas ühe tuntud mõttetarga lausutud sõnu: „Noor ollakse seni kuni suudetakse veel õppida, omandada uusi harjumusi ja taluda vasturääkimist.”

Lõpetades soovis väärikate ülikooli ellukutsuja kõigile ühisel teel vaimuerksust ja toimekust, sest eakate osakaal aina suureneb edaspidigi. „Siis tuleb meil üheskoos mõelda hõbemajanduse võimaluste rakendamisele, et nii panustada kogukonna arengusse! Just õppides loome endale uusi võimalusi. Soovin kõigile indu ja edu jätkuvateks õpiränneteks ja tegevusteks!”

Kaasamõtlevat elevust tekitasid mõneminutilisesse videoklippi koondatud Kirke, Lisete, Kaspari ja Tartu üliõpilaste vastused küsimustele: „Mis on väärikate ülikool, mida seal tehakse? Kes õpivad väärikate ülikoolis? Kes on väärikas? Mis vanuses käiakse väärikate ülikoolis?” Vastustest saadi teada, et väärikate ealine alampiir võib olla ka tavaarvamusest erinev: mitte üksnes 50+, vaid ka alates vanusest 40 või hoopiski 20… Ja palju muudki.

Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja Tiia Ristolainen rääkis oma ettekandes teemal „Elukestva õppe teel: väärikate ülikooli kujunemislugu”, mille üle jätkus kuulajatevaheline vestlus veel kohvipausil ja koridori kohtumistelgi. Praegu tegutsevad väärikate ülikoolid Pärnus, Tartus, Tallinnas, Keilas, Sauel, Viimsis, Kuressaares, Viljandis, Türil, Põltssamaal, Elvas, Põlvas, Võrus, Valgas, Narvas. Tallinnas ja Narvas lisaks riigikeelsele ka vene keeles.

Väärikate ülikooli statistikast aastatel 2010 kuni 2024 nähtub 186 väärikate ülikooli programmi, millest 140 on põhiprogrammid; neli veebiseminaride programmi; 32 keelekursust; üheksa arvuti- ja digioskuste kursust; üks ettevõtluskursus. Lisaks õpikojad, õppekäigud, ekskursioonid ja ühised üritused. Köitvamad teemad on ajalugu ja kultuur, haridus, loodus ja keskkond, majandus, tervis ja meditsiin, teadussaavutused, vaimne ja füüsiline heaolu, ühiskond ja poliitika, aga ka kasulikku igapäevaelus toimetulekuks.

Üle 160 inimese on aja jooksul osalenud samal aastal vähemalt kahes programmis, sh viis inimest neljas programmis. Üks õppija on osalenud kokku 28 väärikate ülikooli programmis. Vanimate osalejate keskmine vanus on meestel 93,6 ja naistel 93,7 eluaastat. Väärikate ülikooli tegevust toetavad Teadus- ja Haridusministeerium, kohalikud omavalitsused, eraettevõtjad ja vabatahtlikud abilised.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Anna-Liina Väkram käsitles elukestvalt tööturul püsimist. Ettekandja tutvustas tööturuteenuseid pensioniealistele. Lisaks oskuste arendamisele pakutakse tööturukoolitust, mille eesmärgiks on toetada inimest tööle asumiseks ja või töötamiseks vajalike üld- või ametioskuste omandamisel, arvestades seejuures majandustegevusaladel vajaliku tööjõu ja oskuste nõudlusega. Koolituse kestvus alates 26 akadeemilisest tunnist kuni tosina kuuni. Koolitust toetav summa on kolmel aastal 2500 eurot. Toetatavate koolituste nimestiku leiab töötukassa kodulehelt.

Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi lektor ja kliiniline psühholoog-nõustaja Kaia Kastepõld-Tõrs selgitas võimalusi, kuidas hoida oma vaimset tervist. Küsimusele, kui paljud saalis istujatest tegelevad oma vaimse tervise hoidmisega, tõstis käe ainult kaks inimest. Nõustaja ütles seepeale, et tegelikult on asi palju parem, sest kõik tänased õppijad toetavad igapäevase õppimisega ühtlasi ka oma vaimset tervist. Ettekandes tõi Kastepõld-Tõrs esile veidi hirmutavat statistikat, aga siiski mitte hirmutamiseks. Maailmas umbes 14% üle 60-aastastest elavad vaimse tervise probleemidega. Sagedasemad nähud on depressioon ja ärevus. Paraku on vaimse tervise nähud eakate hulgas alahinnatud. Neid ei märgata ega ravita. Säilenõtkust ehk vastupidavust soodustavad stressirohkete olukordadega kohanemise võime, tegutsemise aktiivsus, paindlikkus ja stabiilsuse säilitamine.

Kohvipausi lõppedes turgutas muusikalise tervitusega vaimu Piret Aus ja Karmoškakamraadid, millele järgnes arutelu „Kuidas tagada väärikate suurem panus ühiskonnaellu?“ Arutelu juhtis Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk. Osalesid: Kai Saks, Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna emeriitdotsent, geriaater; Jane Väli, Eesti Töötukassa Tartumaa osakonna juhataja; Agu Laius, MTÜ Kuldne Liiga huvikaitsejuht; Piret Aus, Tartu Ülikooli väärikate ülikooli Viljandi programmijuht ja Edda Sõõru, Tartu Ülikooli väärikate ülikooli Tartu programmi õppija.

Vaatamata väga eeskujulikule konverentsi ettevalmistusele juhtub teinekord ikkagi tõrkeid. Sedakorda puges enne arutelu algust nähtamatu vimkameister ülekande helitehnikasse. Seniks, kuni tehniline viperus kiire lahenduse leidis, ei lasknud konverentsi südikas seltskond ennast häirida ja Piret Aus pani uuesti oma pillile hääled sisse, võttis laulud üles ja tema eeslaulmisel laulis kogu saal vägevalt kaasa. Vaata sellest väärikate ülikooli rahva ühislaulmisest lühikest videojuppi.

Arutelu järel palus Tiia Ristolainen kõik eripaikade projektijuhid tänamiseks auditooriumi ette. Nende tublide eestvedajate nimed on Ehtel Valk, Põltsamaa; Andres Siitan, Saue; Teele Kravtšenko, Elva; Ülle Tillmann, Võrumaa; Ene Lellop, Põlva; Kadri Sild, Viimsi; Urve Paltser, Keila; Marika Muru, Valga; Viktoria Tsventarnaja, Narva; Kristina Gudinas, Järva- ja Raplamaa; Piret Aus, Viljandi; Maie Meius, Saaremaa; Ene Teemäe, Tallinn; Viirre Sepp, Tartu ja Mari Suurväli, Pärnu.