Hädaabinumbrit valiti 2023. aastal üle 1,1 miljoni korra. Neist vähem kui pooltes (41%) kõnedes ilmnes kiire abivajadus, misjärel tegi päästekorraldaja kutse kiirabile, politseile või päästele. Iga kolmas hädaabiliinile tulnud kõne on tehtud kas ekslikult või puudub helistajal kiire abi vajadus.
Nelja piirkonna võrdluses oli 112 kõnede hulga poolest esimene ida piirkond (1 hädaabikõne elaniku kohta) ning teine põhja piirkond, kus tehti iga piirkonnas elava inimese kohta 0,9 hädaabikõnet. Kuna põhja piirkonnas elab enim inimesi, siis kokku tehti sealt ka kõige rohkem kõnesid.
2023. aastal tehti põhja piirkonnast hädaabiliinile kokku 595 379 kõnet, kiirabi, politsei või pääste abivajaduse tuvastas Häirekeskus neist kõnedest 173 898 korral. Enim vajati kiirabi – ligi 100 000 korral. Kiirabi kutsumise põhjuseks olid enamasti rindkere-, kõhu- ja seljavalud, haavad, luumurrud ja erinevad traumad ning teadvusehäired. Politseid vajati aasta jooksul veidi enam kui 53 000 korral ning päästet ligi 8000 korral. Kõige enam väljakutseid tehti juunikuus, kuid abi vajati palju ka teistel soojadel kuudel mais, juulis ja augustis.
Iga kolmas hädaabikõne on ekslikult tehtud
2023. aastal Häirekeskuses läbi viidud analüüsist selgus, et iga kolmas (33%) hädaabiliinile tulnud kõne on ekslikult tehtud või puudub helistajal kiire abi vajadus. Ekslikult tehtud kõned on näiteks sellised, mis katkevad mõne sekundiga ehk enne kui päästekorraldaja jõuab nendele vastata. Nende hulka kuuluvad ka kõned, kus lapsed, eakad või lukustamata telefonid ja käekellad valivad kogemata hädaabinumbri.
Statistika näitab, et ekslikult tehtud kõnede arv on viimase kolme aastaga tõusnud ning oma roll selles on tehnoloogia arengul. Häirekeskuse põhja keskuse juht Anne-Liis Taalmann toob näite eelmisest aasta maikuust, mil üks SIM kaardita telefon tegi loetud tundide jooksul üle 1400 kõne (3-5 kõne minutis), kahekordistades Häirekeskuse päevast kõnekoormust.
“Selgitasime koostöös partneritega politseist välja, et tegemist oli Harjumaa hooldekodus viibiva eakaga, kelle padja all olnud telefoni hädaabikõnede nupp oli kogemata sisse jäänud. Igaüks meist saab anda oma panuse, et hädaabiliini põhjendamatult hõivavaid kõnesid ei oleks. Selleks võiks vaadata üle enda, oma eaka lähedase ja lapse nutitelefoni ning -kellade seadistused, et need ekslikult hädaabinumbrile ei helistaks,” rääkis Taalmann.
112 päeval tunnustati eeskujuliku hädaabikõne teinud lapsi ja noori
Hiljuti Häirekeskuses toimunud 112 päeval tunnustasid Eesti vabariigi president Alar Karis ja Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela eelmisel aastal eeskujuliku hädaabikõne teinud lapsi.
Põhja keskuse juht Anne-Liis Taalmann ütleb, et lapsed ja noored on tublid abi kutsujad. “Nad kuulavad tähelepanelikult päästekorraldaja küsimusi, järgivad juhiseid ning lasevad kõnet juhtida, mis on vajalik, et selgitada kiiresti välja, mis juhtus ja kus juhtus. See on parim viis saada kiiret abi,” kommenteeris Taalmann.
Põhja piirkonnast tunnustati üheksat eeskujuliku hädaabikõne teinud last ja noort. 15-aastane Harri valis 112, et kutsuda abi trennis kokku kukkunud treenerile, samal ajal asusid 15-aastane Armin Martin ja tema vanem vend, 26-aastane Karl Hans treenerit Häirekeskuse meediku juhiste järgi elustama. 9-aastane Chris andis tähelepaneliku kogukonnaliikmena teada kodukandis leitud süstaldest ja pani ohtlike esemete juurde hoiatava sildi. Avalikus kohas lamavast abivajajast teavitasid nii 10-aastane Liiza kui ka 11-aastane Demid. Tänaseks täisealiseks saanud Dominic teavitas Tallinnas eksinud alaealisest lapsest ning jäi temaga abi saabumiseni. 12-aastane Julius helistas 112, sest leidis põllult kaotatud rahakoti dokumentide ja rahaga. 9-aastane Caroline aga teavitas naabriaias puhkenud tulekahjust.
KU päevatoimetaja