150 AASTAT PRESIDENT KONSTANTIN PÄTSI SÜNNIST

Konstantin Pätsist jutustavad stendid Tallinnas Tammsaare pargis.
Foto: Urmas Saard / Külauudised

Eesti Lipu Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum ja Kindral Johan Laidoneri Selts kutsuvad rahvast üles heiskama 23. veebruaril majadele sinimustvalged riigilipud.

23. veebruaril möödub 150 aastat president Konstantin Pätsi sünnist Pärnumaal Tahkurannas. Konstantin Päts oli viiekordne Eesti riigivanem ja esimene vabariigi president. Ta oli ka esimene Eesti valitsusjuht – seda just kõige raskemal ajal Vabadussõja alguses.

Konstantin Pätsi suri 18. jaanuaril 1956 Venemaal Buraševos. Presidendi säilmeid otsis Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhitud ekspeditsioon kahel aastal: 1989 ja 1990. 21. oktoobril 1990 maeti ta ümber kodumulda Tallinna Metsakalmistul.

Möödunud sügisel ja aastavahetusel on toimunud Eesti Muinsuskaitse Seltsi algatusel, mitme ühingu ja organisatsiooni osavõtul ning Vabariigi Presidendi Kantselei toetusel Kadrioru Jääkeldris arutelud selle üle, kuidas korraldada riigipea juubeli tähistamist.

Otsustatud on järgmist:

23. veebruari hommikul kell 10.30 hingepalve president Pätsi ja teiste Eesti riigivanemate matmispaigal Metsakalmistul.

Kell 13 leiab presidendi mälestusmärgi juures ajaloolisel Uuel turul aset üldrahvalik sünniaastapäeva tähistamine, kus kõnelevad Tallinna linnajuhid ja teenib Eesti Kirikute Nõukogu esimees.

Kell 14 esitletakse Eesti Panga Iseseisvussaalis Konstantin Pätsi meenemünti ja päevakohast postmarki. Sõna võtab Pätside perekonna esindaja. Osavõtt kutsetega. Sama päeva õhtul näidatakse Eesti Televisioonis Mark Soosaare dokumentaalfilmi „Riigivanem“.

Seppo Zetterberg, Soome akadeemik. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Kuna Konstantin Päts oli pärit Pärnumaalt, korraldatakse ka Pärnus ja Tahkurannas mitmesuguseid üritusi. 11. veebruaril on Endla teatris „Pühapäev presidendiga“, mis algab kell 12.00 parimate Pärnu muusikute kontserdiga. Kavas on väitlus sünnipäevalapse panusest Eesti riigi loomisesse, arutlevad Küllo Arjakas, Trivimi Velliste, Rainer Saks. Järgneb Mark Soosaare dokumentaalfilm „Riigivanem”. Mõtteid Konstantin Pätsi ajaloolisest rollist jagavad Soome akadeemik Seppo Zetterberg (raamatu “Konstantin Päts ja Soome. Unistus kaksikriigist” autor), MTÜ Pätsi muuseumi endine kauaaegne juhataja Elle Lees ja ka presidendi lapse-lapselapsed Madli ning Madis Päts.

„Pühapäev presidendiga“ kestab Endla teatris umbes neli tundi. Saalis saavad sõna kuulajad, kes soovivad pajatada seni kuulmata lugusid Konstantin Pätsist või pakuvad ideid meie esimese riigipea mälestuse jäädvustamiseks. Piletid hinnaga 10 eurot on saadaval Endla teatri kassas ning Piletimaailmas. Sündmuse korraldajad on Pärnu Filmifestival ja Uue Kunsti Muuseum, toetavad Pärnu linn ning hotell Victoria.

24. veebruaril toimub Pärnu muuseumis ajaloolase Ago Pajuri loeng „Konstantin Päts – tuntud või tundmatu?“.

President Pätsi mälestatakse ka Toilas, Paides (ilmub raamat „Konstantin Päts ja Järvamaa“) ning mujal. Tallinnas Tammsaare pargis on üleval Rahvusarhiivi ja Riigikantselei koostatud näitus „President Päts 150“. Välinäitus „Presidendi visiit 1939“ on Pärnu linnaruumis vaatamiseks maist kuni oktoobrini.

Eesti Muinsuskaitse Selts ja teised ajaloomälule pühendunud ühingud kutsuvad üles korraldama koolides Pätsile ja Vabadussõjale pühendatud ettekandeid ning viktoriine. Asutused ja ühingud üle terve maa võiksid mõelda, kuidas nad soovivad ja suudavad saabuvat juubelit meeles pidada.

KU päevatoimetaja

Samal teemal:

Päts ja Tõnisson – kas must ja valge?