Toompea Haridusseminari viies infokiri 16.11.2023
Jaak Uibu, jaak.uibu@mail.ee Foto erakogust
Esimeses infokirjas tsiteerisime ungari teadusmehe Pal Hunfalvy sõnu esimeselt üldlaulupeolt: „Eesti rahvas peab pärast seitset ja poolt sajandit kestnud rõhumist esmakordselt üldrahvalikku pidu, tunneb end esimest korda rahvana.“
Üldlaulupeole järgnenud 154 aasta vältel on eestlased küll nautinud vahel rõõmu ja edasiminekut, aga enamasti pidanud taluma sõdu ja okupatsioone. Need on kahandanud rahva elujõudu, mida langetavad generatiivses eas isikute vähesus ja üha vähenev sündimus. Kui 1990. aasta alguses oli laste koguarv Eestis ligi 416 000, siis 2023.a on see vaid 269 111. Sündimus langes sel ajal ligi kaks korda. Rahvas vananeb.
Lisaks heaoluga kaasnevast hedonismist tingitud muutused rahva meelsuses ja perekonnaelu lõhkuvad seadusemuudatused. Vähe on abi olnud Põhiseaduse preambulisse lisatud Võrumaa metsavenna Alfred Käärmanni nõudest eesti rahvuse säilimisele, niisamuti nagu ajalehe Postimehe igas numbris antud kinnitusest „Seisame eesti rahvuse… säilimise eest“.
Kui 154 aastat tagasi eestlased jõudsid äratundmisele oma rahvuses, siis nüüd on ülim aeg pingutada kogu vaimu ja rahvuskehandiga, et eestlaste sugu Maarjamaal püsiks. Küllap on see ka taeva tahe, sest muidu poleks meid nuheldud, toetatud ja hoitud poolteistsada aastat. Toompea Haridusseminar on aastate jooksul pöördunud poliitikute ja riigivõimu poole Eesti II elujõu kongressi korraldamise nimel, kuid keegi pole seda vajadust senini töösse võtnud. Tuleb ise alustada. Suure ülesande püstitamine ehk ühendab tegijaid.
Peab kordama, et Kongress täidab oma ootused vaid siis, kui teemaseminarid teevad ära eeltöö. Püüdkem seda tegevust esitada etappide kaupa. Iga teemaseminari koordinaator hoolitseb: a) esialgse teksti loomisel valdkonna prioriteetsetest probleemidest, tuginedes kirjandusele, enda ja sõpruskonna hinnangutele. Nii kasutatakse kollektiivset intellekti ja tulemus võib olla parem kui teadusartikli kirjutamisel. Eesmärgiks ei ole halvustada olemasolevat, vaid püüda seda paremaks teha.
Esialgse ja pooliku teksti edastab koordinaator lähedastele kolleegidele parandamiseks ja täiendamiseks. Kordan Ülo Vooglaiu soovitusi (vt kolmas infokiri): sõnastada, mis on hästi, halvasti, mis puudub ja millest tuleb vabaneda. Hea oleks seda teha ajateljel – eile, täna ja homme. Nüüd, kus esialgne tekst olemas, b) tuleks laiendada seminarist osavõtjate ringi kümnekonna osalejani. Kui on saavutatud teatud konsensus teksti suhtes, tuleb c) edastada teiste teemaseminaride koordinaatoritele. Sealtki on oodatud täiendused, mille arvestamisel või hülgamisel valmib mõne leheküljeline tekst.
Lõppvariandina esitatakse kongressile umbes kolme leheküljeline kokkuvõte. See peaks sisaldama: valdkonna hetkeseis, valdkonna probleemid ja prioriteetsed probleemid, võimalikud lahendusteed. Veel ettepanekud demograafilise olukorra parandamiseks. Selle töö eest tasu ei saa. Lohutagem – kui jagada laiali materiaalset rikkust, siis see kuivab kokku, aga kui jagada vaimset rikkust – see rohkeneb.
Eesti II elujõu kongress toimub laupäeval 29. juunil 2024 Tartu Maarja Kirikus. Sealt alustas
155 aastat tagasi Esimene üldlaulupidu – 30. juunil 1869. Esimene Eesti elujõu kongress toimus 25 aastat tagasi Eesti Rahvusraamatukogus 1.-2. juulil 1999.
Samal teemal:
ABIKS EESTI II ELUJÕU KONGRESSI TEEMASEMINARIDELE
EESTI II ELUJÕU KONGRESSI TEEMASEMINARIDE MEELESPEA
EESTI II ELUJÕU KONGRESSI KOKKUKUTSUMISE PÕHIMÕTETEST JA ÜLDKORRALDUSEST
