On laulupeonädal, mil väärtustame ja hoiame Eesti traditsioone, kultuuri ja pärandit. Lisaks tähistame täna ka pärandniitude päeva, sest rahvakalendri järgi on heinamaarjapäev.
Kliimaministeeriumi teatel on tänavune pärandniitude päev pühendatud puisniitudele. Kliimaministeerium on võtnud eesmärgiks suurendada toimivate pärandniitude pindala 50 000 hektarini.
Pärandniidud on Eesti põlised ökosüsteemid, liigirohkuse maailmarekordi hoidjad, millega seotud elurikkus on meieni kandunud esivanemate töö ja toimetuste tulemusena. „Igaüks võiks sel suvel kohe pärast laulu- ja tantsupidu Eesti rannaniite, loopealseid, luhtasid ja teisi looduslikke elupaiku külastada ning miks mitte ka mõnel vikatiga niitmise või puisniidu taastamise talgutel käed külge panema,“ soovitas kliimaminister Kristen Michal. „Sel moel hindame ja hoiame ühes pärandniitudega nii Eesti loodusrikkust kui ka pärandkultuuri“.
Selleks, et liigirikkad niidud säiliks ka tulevastele põlvedele, on võtmetähtsusega koostöö maaomanike, pärandniitude taastajate ja hooldajatega. Laiendamaks praegust pärandniitude hooldajate ringi, on Kliimaministeeriumi kureeritavas LIFE’i projektis „Loodusrikas Eesti“ loodud maaomanike nõustamisteenus, mille abil võetakse järgemööda ühendust kõigi maaomanikega, kelle kinnistul asub väärtuslik ja taastatav pärandniit, et uurida maaomaniku valmisolekut alasid hooldada. Nendega, kes on valmis seda tegema, arutatakse läbi võimalikud lahendused ning tutvustatakse parimaid pärandniidu taastamise ja majandamise tavasid ning toetusmeetmeid. Sellisel moel soovitakse suurendada praegu majandatavate pärandniitude pindala 42 000 hektarilt 50 000 hektarile.
Pärandniidud pole olulised ka üksnes looduskaitselisest aspektist, vaid neil on sotsiaalmajanduslik mõju, sest nende hooldamine on maapiirkondades oluline elatusallikas ning tasakaalustatud looduskasutusega on meil võimalik säilitada inimeste võimalus elada maal, tegeleda loomakasvatuse ja põllumajandusega, samas aidata kaasa sellele, et säiliksid meie liigid ja kooslused.
XIII noorte laulu- ja tantsupidu kannab Hando Runneli luulest inspireeritud ühist juhtmõtet „Püha on maa“. Eesti maa – Eesti püha maa – lahutamatu osa on ka meie loodus. Meie kombed, laulud ja luule, isegi meie rahvarõivastel olevad mustrid on saanud inspiratsiooni ja tuge meid ümbritseva looduse mitmekesisusest ja ilust.
KU päevatoimetaja