TÄNA, LAUPÄEVAL JA PÜHAPÄEVAL ON EESTI LIPUD HEISATUD

XIII noorte laulu- ja tantsupeo puhul heisatakse kolmeks päevaks Eesti lipud.
Foto: Urmas Saard / Külauudised

Riigikantselei teatel heiskavad 30. juunist 2. juulini toimuva XIII noorte laulu- ja tantsupeo puhul kolmeks päevaks Eesti lipu kõik riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Piduliste tervitamiseks ja kaasaelamiseks on oodatud lippe heiskama ka kõik teised.

Lipud heisatakse igal hommikul hiljemalt kell 8 ning langetatakse hiljemalt kell 22. Kui lipud on valgustatud, võib need reede hommikust pühapäeva õhtuni lehvima jätta.

„Laulu- ja tantsupidu puudutab meid kõiki. See on meie kultuuri suursündmus, mis toob Lauluväljakule, Vabaduse väljakule ja Kalevi staadionile inimesed igast Eesti otsast ja üle maailma, rõõmuvärin südames. Hea meel on vaadata praegu Tallinna kaunistavaid rahvariietes lapsi ja noori, igat kodu ja maja ehtiv sinimustvalge teeb seda pilti kindlasti veel kaunimaks,“ ütles kultuuriminister Heidy Purga.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse ettepanekul ja Riigikogu otsusel tähistatakse esmakordselt laulu- ja tantsupeo kõiki peopäevi lipupäevana. Seaduse seletuskiri sedastab, et lipupäevad räägivad Eestile olulistest sündmustest ja väärtustest: omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pereväärtustest, hariduspüüetest, kultuurialustest ja demokraatia tähtsusest. Kõiki neid väärtusi kannab ja kehastab laulu- ja tantsupeo traditsioon.

Piisab, kui näiteks hoovi- või tänavavalgustus tagab lipu sinise värvitooni äratundmise

„Eesti lipu kasutamise kord näeb ette, et lipud heisatakse päevavalguse ajaks. See tähendab, et ka järjestikku olevate lipupäevade korral tuleb lipp pimedaks ajaks langetada,“ selgitas Riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed. „Kui aga lipp on pimedal ajal valgustatud, siis võib see lehvida ka öösel. Seejuures ei pea kasutama spetsiaalset lipuvalgustust. Piisab, kui näiteks hoovi- või tänavavalgustus tagab lipu sinise värvitooni äratundmise,“ täiendas Uiboaed.

Eesti lipu seadus sätestab korralised lipupäevad. 2023. aastal tuleb lipp heisata vähemalt 22 korral. Neil päevadel on kõik riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud kohustatud Eesti lippu heiskama. Eraisikutele on neil päevadel lipuheisamine ennekõike soovitus. Erandiks on vabariigi aastapäev (24. veebruar), võidupüha (23. juuni) ja taasiseseisvumispäev (20. august), mil Riigikogu on ette näinud Eesti lipu heiskamise kõikidele elu- äri- ja büroohoonetele.

Lisaks seadusega kehtestatud lipupäevadele võib Eesti lippu heisata igaüks ka muul ajal. Lipu heiskamine muudab perekondliku tähtpäeva pidulikumaks ning see kaunistab ka kogukondade, ühingute ja ettevõtete pidupäevi.

*

Tantsupidu

Reedel, 30. juunil kell 19 algab noorte tantsupeo „Sillad” I etendus Kalevi keskstaadionil. Sellel etendusel antakse välja Niina ja Alfred Raadiku Fondi stipendium.
Laupäeval, 1. juulil kell 15 algab noorte tantsupeo „Sillad” II etendus Kalevi keskstaadionil ning kell 19 III ja ühtlasi viimane etendus.

Rahvumuusikapidu

Laupäeval, 1. juulil kell 12 toimub rahvamuusikapidu „Päriselt” Vabaduse väljakul.

Rongkäik ning laulupidu

Pühapäeval, 2. juulil kell 9.30 algab rongkäik.
Pühapäeval, 2. juulil kell 14 algab XIII noorte laulupidu „Püha on maa” Tallinna lauluväljakul.

Ku päevatoimetaja