Kui kõik plaanide kohaselt läheb, ootavad Pärnu ranna külastajaid sel suvel ees täielikult uuenenud rannaspordiala ja mitu uut söögi-joogikohta.
Rannaspordiala uuendab Pärnu Beach Arena, kes võitis Mere pst 15 asuva rannaspordiala hoonestusõiguse konkursi. Hoonestusõigus seati 2037. aasta 28. maini.
Praegu on rannaspordialal kolm rannavõrkpalli/-tenniseplatsi ja kaks rannajalgpalli väljakut, millel saab vajadusel kuni kaheksal väljakul ka rannavollet/-tennist mängida. Peaväljaku juures on statsionaarne tribüün, väljaku ääres pitsakohvik ja rannabaar. Talvel rannaspordiala ei kasutata.
Investeerimiseks kindlust saanud ettevõte kavatseb erinevate rannaspordialade mängimise võimalusi suurendada ja rannas suurvõistlusi korraldada. Rannajalgpalliks on kavandatud üks statsionaarne ja üks multifunktsionaalne väljak. Rannavõrkpallile ja -tennisele on ette nähtud kolm statsionaarset väljakut ning kuni üheksa lisaväljakut.
Statsionaarne tribüün ühendatakse väliterrassidega, et liita spordiareen toitlustuse ja joogialaga üheks tervikuks. Rannapromenaadi äärde ja luidetele rajatakse astmestikud/istumisalad, teisel pool rannajalgpalli väljakuid on planeeritud asukoht suurüritusteks paigaldatavale teisaldatavale tribüünile. Spordiareenil on Pärnu Beach Arenal plaanis hakata korraldama kontserte ja suuremaid meelelahutusüritusi.
Rannaspordiala rannahoone-poolsele küljele on kavandatud kolm katuseterrassiga hoonet. Kõik hooned ehitatakse uued, sealhulgas eelnevatel hooaegadel tegutsenud pitsamaja ja rannabaar.
Hoonete ala on ümbritsetud terrassiga. Erinevateks teenindushooneteks on tänavatoidurestoran Muhe koos administratiivhoonega, kust saab spordi- ja rannavarustust rentida ja asju hoida; pitsamaja Queso ning baarimaja, kus tegutsevad rummibaar ¿Qué pasa? ja uus džinnibaar Ginchilla. Tänavatoidurestorani, baari ja pitsamaja vahele on planeeritud istumisalad, naiste ranna poole laste mängualad. Rannaareeni tänavapoolsele küljele tuleb suur väliekraan.
Kontseptsioon võimaldab hooneid kasutada ka rannahooaja välisel ajal. Soodsate ilmaolude korral on võimalik spordiväljakutele rajada liuväli või hokiväljak, mida hooned teenindavad. Samuti saaks ala kasutada jõuluturu või muude ürituste korraldamiseks.
„Meil on hulk mõtteid, kuidas külastatavust suurendada. Rannakino, kus saaks nii spordivõistlusi kui filme vaadata, rahvusraamatukogu rändraamatukogu, kust suvitajad saavad kaasa haarata endale meelepärast lugemist jne,“ rääkis ala turundusjuht Mirjam Teiss.
Sama ettevõte võitis naiste ranna tee ääres asuva Mere pst 13//Kesklinna rand R1 maa-ala kasutusse andmise valikpakkumise, ala kasutusleping sõlmiti 2031. aasta 15. septembrini. Järgmiseks suveks naiste ranna tee ääres asuv müügikiosk lammutatakse ja püstitatakse selle asemel kaks uut hoonet koos terrassi ja ümbritsevate aladega.
Esimeses hoones asub katuseterrassiga restoran koos ranna- ja sporditarvete müügi ja laenutuse ning hoiukappidega, teises roostiku serva jääv privaatsem saunakompleks. Restoranihoones on kolm avalikku tualetti, neist üks inva-WC.
Mõlemat hoonet on kavas kasutada nii suvel kui talvel. Talvel on võimalikeks külastajateks harrastuskalurid, tervisesportlased, suusatajad, uisutajad ja talisuplejad, kes saaks varustust laenutada, saunast sooja ja restoranis end söögi-joogiga kosutada.
KU päevatoimetaja