Põnevaid pilte ajaloost!
Juba mõnda aega on Sindi linnas Pärnu maantee ääres asuv ehitusmälestiseks tunnistatud elamu varjatud kangaga kaetud piirdeaiaga, mille taga käib vilgas hoone taastamine.
Märgatud hoone aadressiga Pärnu maantee 51 asub enamvähem kohakuti üle tänava asuva Sindi muuseumiga. Maja ajalugu on katkendlik ja sellest teatakse vähem võrreldes sama projekti järgi ehitatud naabermajaga (Pärnu maantee 53), mille ennistas Roland Aron käesoleva sajandi esimesel kümnendil. Ajaloolise maja taastamise eest pälvis ettevõtlik ja vastutustundlik mees Sindi Linna Aastainimese aunimetuse, sest tegemist oli Sindi kalevivabrikule kuulunud 19. sajandil ehitatud puithoonega, milles asus “Harmonie”.
Praegu renoveeritavat maja on mõnel pool iseloomustatud, kui Sindi vanimat alles olevat hoonet. „Kindlalt väita, et see ongi Sindis kõige vanem, just ei saa, aga üks vanimatest kindlasti,” selgitab Marko Šorin, kes on suure koduloohuvilisena üks paremaid Sindi ajaloo tundjaid. „Siinkohal tuleks tagasi minna Sindi linna tekkeloo algusesse, sest see pole just pikk ja algab üsna konkreetsete sündmustega. Nimelt vabriku ehitamisega. Enne seda tuleb rääkida Sindi mõisale kuulunud Saia külast, mille maadele Johann Christoph Wöhrmann vabriku 1833. a ehitas. Ja ilmselt vabrikuhoonetega samaaegselt ehitati ka meistritemajad Wöhrmanni puiesteele, samuti renoveeritav Pärnu mnt 51 koos „kaksikvenna“ Pärnu mnt 53-ga.” Oma sõnade kinnituseks osundab Šorin Pärnu muuseumi kunstikogus olevale Lorenz Heinrich Peterseni (1805–1895) maalile. „Pilt on tehtud vabriku vastas asunud maale ehitatud trahteri rõdult (praeguse Sindi gümnaasiumi hoone kohal) ja seal on näha Sindit 1834 aasta maikuu seisuga,” jutustab Šorin.
„Kuna naabermajas asus kunagine nõndanimetatud saksteklubi „Harmonie“, siis on pakutud, et ju selles majas elas „Harmonie“ peremees. 20. sajandi esimesel poolel elas vabriku pearaamatupidaja Ernst Silla oma perekonnaga. Hiljem oli maja kasutuses korterelamuna, kus elas mitu peret. Viimane funktsioon oli taaravastuvõtupunkt, mille siltki on veel alles. Siis jäi aga maja kasutuna seisma.”
Pärnu mnt 51 elamu tunnistati arhitektuurimälestiseks 1998. aasta 21. aprillil. Küsimusele, mis on selle hoone väärtus ja miks omavalitsus otsustas maja hävinemisest päästa, vastas Tori valla majandusosakonna juhataja Jüri Puust, et kaitse alla võetud maja on ajalooline pärl ja selle väärtus mõõdetav kullahinnaga.
Eurode arvestuses on hoone renoveerimise maksumus 720 000, millest 50 % tasutakse Kredexsi toetusega ja teine pool rahast tuleb maksta omavalitsusel. Hoone terviklikku rekonstrueerimist teostab peatöövõtjana Viimistlus ja Ehitus OÜ. Omanikujärelvalvet teeb AS Infragate Eesti. Maja remont peab lõppema hiljemalt käesoleva aasta 8. novembriks. Puust lisas, et Kredexsiga kaasneb kohustus kasutada renoveeritud maja elamispinnana vähemalt viis aastat.
„Küllap on huvitav teada sedagi fakti, et kunagi asus selle maja vastas Sindi laululava, mis hiljem ujulasse üle viidi,” meenub Šorinile ja otsib välja foto, millelt näeb üle vabriku katuste kaugemal paiknevat laululava.
Urmas Saard