Fotogalerii
30. detsembri keskpäeval toimus Oleviste kirikus traditsiooniline kodututele ja vähekindlustatud inimestele jõulukontsert-jumalateenistus, kus söödeti kõht täis ja anti kirikust väljujatele toidupakk teele kaasa.
Veerand tundi enne kahteist mängis Tallinna Oleviste kiriku organist Liina Rahuoja prelüüdiumi. Selleks ajaks oli enamik kohaletulnuid kirikupinkidel istumise koha leidnud. Tervitussõnade ütlemiseks astus kuulajate ette Oleviste Hoolekande juhatuse liige, riigihalduse minister Riina Solman, kes 21 aastat tagasi asus heategevuslikku suurüritust vedama ja teeb seda raugematu väega tänaseni. Kogu teenistus toimus tõlgi vahendusel lisaks riigikeele ka vene keeles.
Palvetas Olevistekiriku üks koloriitsemaid isiksuseid pastor Ülo Niinemägi, keda teatakse paljude Eesti usklike seas.
Esimeste esinejatena laulsid Reet Linna ja Are Jaama. Reet Linna kutsuti sellele üritusele laulma 21 aastat tagasi ja nii on ta käinud laulmas kõik järgnevad aastad, vahele jäid üksnes koroona piirangutega aastad. „Kui Oleviste mind kutsus ja ma selle jah sõna ütlesin, siis ma kohe ei mõelnudki – minu isa oli Arved Haug – et minu isapoolsed vanemad olid selle koguduse liikmed ja väga usklikud inimesed. Saan aru, et sellega on sidemed selle kirikuga olemas. Ise usklik ei ole, usun endasse ja kusagil asuvaid mingeid jõude,” rääkis Linna ja näitas oma hõbe sõrmust sõrmes. „Mõned aastad tagasi olid Meriväljal kohvikutepäevad, kus ma kohtasin metallikunstnik Harvi Varkki. Nägin seda sõrmust, millele on Meie Isa palve otsast lõpuni peale graveeritud. See on ehe, mis nüüd minuga kõikjal kaasas käib.”
Linna repertuaari on kogunenud suur hulk laule, aga tänavusel teenistusel kõlasid paar laulu, mida varem pole lauldud. „Karavani „Talve öö” on imeilus lugu ja sobis imehästi siia. „Küünlavalguse valss” sai valitud sellepärast, et kohal on NATO poisid ja tüdrukud. „Küünlavalguse valss” on ingliskeelse maailma uusaasta öö laul. Kui meil mängitakse hümni, siis nemad laulavad seda uue aasta ootuses oma keeles.” Reet Linnale on heategevus väga südamelähedane. Kutsus ju tema ukrainlastele kuduma, millele vastasid tuhanded.
Tervitussõnadega tuli kirikusse ka Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.
Musitseeris ansambel Robirohi. Laulis Tuuli Heeney.
Vaimuliku sõnumi ja palvega seisis rahva ees pastor Ülo Niinemägi.
Riina Solman meenutas, millest kõik 21 aastat tagasi algaswwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwww. Ilmnes, et ootamatult tekkisid tänavatele kodutud. Nad asusid Balti jaamas ja tulid kirikust abi paluma. „Väljas oli miinus 22 kraadi külma, aga neil ei olnud jalatseid. Jalas olid katkised potased, külmetati ilma kinnasteta, käed vermetes. Oli suur häda. Jah, kiriku uksed olid neile avatud. Lubasime inimesed sisse ja hakkasime aitama nii nagu oskasime. Seadsime eesmärgi koguda 30 000 krooni, et osta jalanõusid, salle, mütse, kindaid, et inimestel soojem oleks. Levitasime selleks kampaania lendlehti. Suur oli üllatus, kui kogusime lõpuks 150 000 krooni. Saime osta neile ka soodushinnaga jopesid, mis oli tänaval elamise riietusena väga tähtis.”
Jõulurõõmu valmistati esimesel aastal sealsamas Maarja kabelis. „Katsime väga uhke laua salvrätikute ja kohvitassidega. Aga inimesed, kes laua ligi pääsesid, ajasid küünarnukkidega üksteist nügides kõike kättesaadavat oma kottidesse. Siis saime aru, et see sihtgrupp inimesi on nii suures hädas, mida meie ei ole näinud ja olime seepärast rumalad. Nägime, et vaja on palju rohkem toitu. Vaja on hoopis teistsugust kohtlemist. Mõtlesime, kuidas targemini toimida. Hädas olevate hulk oli üllatavalt suur. Otsustasime tuua kodutute varjupaigast inimesed bussidega kontserdile. Tõimegi, aga tuldi mitu-mitukorda rohkem, kui oskasime ette näha. Sõnum levis nende hulgas kulutulena, et kirikus toimub kontsert ja saab süüa. Kirik tuli rahvast täis ja iga aastaga aina rohkem.”
Nüüd on sellest kujunenud oodatud sündmus. „Kaks koroona aastat tulid vahele ja siis me üksteist ei näinud, aga jagasime hoovi peal toidupakke. Piirangute tõttu ei tohtinud inimesi kirikusse lasta. Kuid kooskäimise osa on hästi oluline. Taheti omavahel vestelda. Paluti, et saaks jõulumuusikat kuulata. Täna me saame seda jälle pakkuda, mille üle meil on ääretult hea meel.”
Silma järgi hinnates arvab Solman, et viimastel aastatel on tulijate hulk keskeltläbi üsna sarnane, kõikudes 800 kuni tuhande vahemikus. „Kui meil jääb midagi üle, siis on olemas päästeorganisatsioonid – Päästearemee ja Elav Iisrael, kes saavad pakke oma inimestele jagada. See kõik läheb kindlasse kohta abivajajateni.”
NATO sõjaväelased olid abis kolmandat korda. Varem käis Kaitseväest palju noori abis. „Algusaastatel olimegi kimpus korra tagamisega, aga niipea kui Kaitsevägi tuli appi, olukord muutus. Ka Kodukaitse on käinud abis. Nüüd siis NATO sõjaväelased, et kord oleks majas. Inimesed käituvad neid nähes palju viisakamalt. Hea uudis oli kuulda, et Briti embleemiga sõjaväelane üritas eesti keelt rääkida,” rääkis Solman.
Sooja toiduga paneb õla alla juba aastaid Swish hotell. „Nemad helistavad alati juba sügisel ja küsivad, kas teeme, et saaksid aegsasti ette planeerida. Suur tänu Selverile, kes on suures osas pannud kokku toidupakid. „Parim enne” korjatakse viimasel hetkel ära ja me oleme saanud need üsna värsketena inimestele üle anda. Hulgimüüja Jevgeni tõi sada kasti kartuleid ja sama palju mandariine. Keskkonnateenused on ostnud igasse kotti makarone. Väga palju on linnainimesi, kes ostnud poest korralikku toitu ja toonud kohale. Oleviste Hoolekande poolt on kommipakid. Muuseas on ka eraisikutest suurannetajaid, näiteks Oleviste liige Andrus Kuus. Koguduse liikmed ise küpsetavad ja toovad samuti. Argo Luude, samuti koguduse liige, toetab OÜ Keskkonnateenustega.”
Solman rääkis, et abilistest on olnud tema kõrval juba aastaid peamine taustajõud Liis Borissenko, toidublokis tuntud notar Liivi Laos, ettevõtja Piret Liimand, tagablokis ettevõtja Külli Kaarma. Isamaa naiskogu. Kiriku keldris keetis üksinda kohvi ja teed ettevõtja Riina Lutsokert. „Südamehoiakud peavad õiged olema,” lausus viis tundi üksipäini katlaruumis nelja auguga pliidil kohvi ja teed keetnud lõbusa olemisega naine.
Kontsert lõppes laulude „Püha öö” ja „Oh sa õnnistav” ühislaulmisega. Orelil saatis Liina Rahuoja.
Kontserdi lõppedes palus Solman igasuguse segaduse ja korratuse vältimiseks korduvalt kõigil oma kohtadele istuma jääda ja oodata supi toomist. Hiljem pakuti veel teed või kohvi ja pirukaid. Kirikust väljumisel said kõik abivajajad suure toidupaki teele kaasa.
Urmas Saard
Samal teemal:
20 AASTAT OLEVISTE KODUTA JA VÄHEKINDLUSTATUD INIMESTE JÕULUPUUD