Arvamus
Tõnis Lukas
Tõnis Lukas. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Suur osa keeleseaduse ja transpordiseaduse muudatustest, mida Haridus- ja Teadusministeerium praegu kavandab, on kasvanud välja Keeleameti tähelepanekutest ning olnud arutusel juba mõnda aega.
Mõni teema on muutunud päevakajaliseks ootamatult. Näiteks kaotati 2016. aastal ootamatult seadusest nõue, et taksojuht peab enne teenindajakaardi saamist tõendama oma eesti keele oskust B-1 tasemel. See on nüüdseks kaasa toonud palju kodanike kaebusi umbkeelsete taksojuhtide suhtes. Viimane aeg on endine nõue taastada.
See ei tähenda, et võõrkeeli ei peaks oskama – see on auasi. Aga teenuseid peab olema võimalus saada kõikjal Eestis eesti keeles!
Uues eesti keele arengukavas oleme võtnud eesmärgi, et meie avalik ruum peab olema ülekaalukalt eestikeelne. Nüüd on olemas ka poliitiline tahe ja arusaamine, et selle eesmärgi täitmiseks on vaja astuda reaalseid samme ja kiiresti. See ei tähenda, et võõrkeeli ei peaks oskama – see on auasi. Aga teenuseid peab olema võimalus saada kõikjal Eestis eesti keeles!
Seaduseelnõusse kirjutatud muudatused toovad kaasa eesti keele rolli tugevnemise Eesti avalikus ruumis. See tähendab, et eesti keel muutub jälle nähtavamaks ja kuuldavamaks valdkondades, kus vahepeal on toimunud küllaltki kiire võõrkeelsuse levik eesti keele arvelt. Ilmekaks näiteks on olukord teeninduses, aga ka võõrkeelsete audioreklaamide suur osakaal kaubanduskeskustes. Kavandatavad muudatused puudutavad ka võõrkeelseid kaubamärke, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste veebiaadresside keelsust ning avalik-õiguslike asutuste eestikeelset asjaajamist.
Argiseid väljakutseid ja praktilisi ülesandeid tuleb loomulikult lahendada, aga selle hinnaks ei saa olla keeleline kaotus ja kultuurikatkestus.
Ettevõtlus on üks osa ühiskonnast ja peab arvestama ühiskonna üldiseid eesmärke. Eesti eesmärk on säilitada oma iseseisev keele- ja kultuuriruum. Kahtlemata on see kasulik ka riigi majanduslikule arengule, nii nagu meie seniste edusammude puhul on olnud peamiseks garantiiks Eesti riiklik iseseisvus rahvusriigina. Argiseid väljakutseid ja praktilisi ülesandeid tuleb loomulikult lahendada, aga selle hinnaks ei saa olla keeleline kaotus ja kultuurikatkestus. Olen kindel, et enamus ettevõtjaid jagab neid väärtusi, mis on selgelt välja toodud Eesti Vabariigi põhiseaduses.
Samal teemal:
MINISTRI SÕNUL ÜLDARSTID KEELEOSKUST EI VAJA
TÕNIS LUKAS: EESTI KEEL PEAB OLEMA EESTIS PEAMINE TEABE- JA SUHTLUSKEEL
KUIDAS KEHTESTADA EESTI KEELT TEGELIKKUSES RIIGIKEELENA?
Kas eesti keelega saab elus hakkama?
Kui räägiks Eesti lipuviljest ilma ladina keele abita?
