SAJANE EESTI VABADUSSÕJAS LANGENUD KODUKAITSJATE MÄLESTUSSAMMAS PÄRNUS

Fotogalerii

Vabadussõja mälestussammas Pärnu Alevi kalmistul. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Täna 100 aastat tagasi avati Pärnus mälestusmärk Vabadussõjas langenud kangelastele. Hoolimata tugevast paduvihmahoost koguneti kella kümneks Alevi kalmistul asuva mälestussamba juurde, kus auvalves seisid äsja Tabasalu Kooli 9. klassi lõpetanud noored lipu seltsi toetajad Marko Maripuu ja tema sõber Mihkel Tingas, kes veedavad Pärnus oma koolivaheaega.

Kaitseliidu Pärnumaa maleva kaitseliitlased läitsid hulga küünlaid ja asetasid need mälestusmärgi ette. Sündmust korraldanud Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit ja Pärnumaa Muinsuskaitse Selts asetasid monumendi ette ühispärja.

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak juhatas kogunemise sisse „Kalevipoega” tsiteerides: „Isamaa ilu hoieldes, / Vaenlase vastu võideldes / Varisesid vaprad vallad, / Kolletaid kihelkonnad / Muistse põlve mulla alla. / Nende piina pigistused, / Nende vaeva väsimused, / Muiste kallid mälestused / Kostku meile kustumata!”

Ülevaatlikku ettekannet tehes ütles Tojak, et esimesed langenud kodukaitsjad sängitati Pärnu kangelaskalmistule 1918. aasta detsembri viimastel päevadel. Viimati maeti garnisoni kalmistule Harald Mattis Holm VR II/3, kes suri 1970. aastal Rootsis ja sängitati ümber 2004. aasta septembris. Juba 1919. aasta suvel asuti langenud sõdurite haudade eest hoolitsemisele ja mälestussamba püstitamise korraldamisele. Asutati Langenud sõdurite haudade korraldamise komisjon, mille esimeheks oli dr. Jaan Kukk. Tojak nimetas suurt hulka nimesid, kes olid enim seotud kalmistu korrastamise ja mälestussamba püstitamisega. Nende hulgas Voldemar Päts ja samba kavandi valmistanud skulptor Amandus Adamson.

Pärnu kodanikud ei mäleta mitte ainult seda, kellede haual siin seisame, vaid kõiki neid Vabadussõja kangelasi, kellede hauad on laiali pillatud üle kodumaa

Mälestussammas avati Pärnus Alevi kalmistul Eestimaa neljanda Vabadussõja sambana väga arvuka rahvahulga osavõtul 16. juulil 1922. aastal. Mälestussammast avades lausus Jaan Kukk muuhulgas, et need, kelle kalmudel praegu viibime, on selle vabadusvõitluse lõppakord. „Nad on need, kes võitjaina kindlusse sammusid, kindlusse, mis aastasadu kättesaamatuna näis ja mille all seni tuhandeid langes. Need on need, kes vabaduslipu Eesti iseseisvusvärvidega lehvima panid.” Ta ütles, et tänulik rahvas on oma kaitsjatele ning vabaduse eest võitlejatele siin selle mälestusmärgi ülessäädind. „See on aga ainult kõige väiksem tänutunne, mis pakkuda. Ajalugu saab neid õigemini hindama ja kord neid aukohale asetama, mille väärsed nad on. … Pärnu kodanikud ei mäleta mitte ainult seda, kellede haual siin seisame, vaid kõiki neid Vabadussõja kangelasi, kellede hauad on laiali pillatud üle kodumaa… Langenute mälestus jäägu meile jäädavaks ja möödamineja paljastagu pea …“.

Riigikogu esimees Juhan Kukk lisas sada aastat tagasi, et iga rahva suuremaks varaks on tema vabadus ja iseseisvus. „Ainult kultuuriliselt kõrgel seisev rahvas mõistab vabadust hinnata ja hoida. … Kindlasti edasi. Selleks kohustavad meid senised ohvrid ja võidud, selleks anname siin pühaliku tõotuse. Kui meie samati valmis oleme, kui need keda täna mälestame, kõik oma isamaa eest andma – siis ei mälesta meie täna siin mitte surnuid, vaid kangelasi, kes elavad põlvest põlveni. Igavesti kestab Teie mälestus, kes isamaa eest langend.”

Tiina Tojak. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Tojaki vahendusel kuuldi, et avamisel oli kõnelejaid pea poolsada, organisatsioonide ja seltside pärgi 45, ette loetud telegramme oli üle 30. Samba püstitamiseks koguti annetusi 1139089, 91 marka.

Külaliste hulgas viibis ka mälestussamba autor skulptor Amandus Adamson. See mälestussammas oli Amandus Adamsoni kõige armsam teos, mistõttu sängitati ta 1929. aastal ausamba kõrvale.

Mälestussammas õhiti ööl vastu15. aprilli 1945. aastal, püsides seega oma kohal vähem kui 23 aastat.

1987. aastal asus Pärnu Muinsuskaitse Selts kalmistut korrastama, 1988. aastal kaevati välja purustatud samba osad ja asuti koguma annetusi kalmistu ning samba taastamiseks.

Mälestussammas taastati Pärnu Muinsuskaitse Seltsi ja Pärnu linnavalitsuse koostöös suures osas rahva annetuste toel. „Nimetagem ka siinjuures mõned olulisemad nimed: Ali Rza-Kulijev, Arvo Põlluste, Eduard Rajari, Vello Õismets, linnapead Jaak Saarniit ja Rein Kask ning paljud teised,” meenutas Tojak. Sammas taastati vanade fotode ja purustatud samba leitud detailide järgi. Taastatud samba arhitekt on Kalvi Aluvee, skulptorid Cornelius Tamm, Ekke Väli ja Rolf Janson, ehitustööd tegi AS Renet ja paljud vabatahtlikud, pronksdetailid valmistas ARS-Monumentaal.

Sammas taasavati samuti väga suure rahvahulga osavõtul 29 aastat tagasi, 17. juulil 1993. „Jääb loota, et Amandus Adamsoni taastatud monumendil on pikem iga, kui 1922. aastal avatud monumendil oli, ja et mitte kunagi enam ei ole vaja koguda raha lõhutud mälestussamba taasloomiseks,” märgiti avamisel.

Loodame, et Pärnu linnavalitsus leiab võimaluse see projekt ellu viia samba taasavamise 30. aastapäevaks

2021. aastal valmis Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu eestvõttel ja koostöös Pärnu linnavalitsusega Vabadussõjas langenute kalmistu ja mälestusmärgi renoveerimisprojekt (autor Tiina Tuulik, Arhitektuuribüroo Järve ja Tuulik OÜ), mille kiire elluviimine oleks Tojaki hinnangul vääriline austusavaldus meie vabaduse ja iseseisvuse eest langenuile. „Loodame, et Pärnu linnavalitsus leiab võimaluse see projekt ellu viia samba taasavamise 30. aastapäevaks,” ütles Tojak oma sõnavõttu lõpetades.

Sõna võtnud Riigikogu liige Marko Šorin meenutas oma ajateenistust Pärnu Üksik Jalaväekompaniis, kui Vabadussõja mälestusmärki tuli valvata. „Natuke aega peale ausamba taastamist oli keegi vandaalitsenud ning ära murdnud mõned detailid. Kompaniiga saadi kokkuleppele ja me hakkasime seda öösiti valvama. Kalmistul vahti pidanud tunnimees oli relvastatud ühe signaalraketiga, et kui midagi juhtub, siis laseb väeosa suunas punase raketi taevasse.“ Läbi meenutuste jõudis ta selleni, et me ei tohi unustada oma vabaduse hinda, mis on kätte võideldud eestimaalaste vere ja elu hinnaga. Tuleb mäletada oma kangelasi, et ei oleks tundmatute isikute hauatähiseid. Ka Šorin avaldas lootust, et Pärnu linnavalitsus leiab vajaliku raha ning teostab ausamba ümbruse renoveerimisprojekti.

Urmas Saard

Samal teemal:

SADA AASTAT VABADUSSÕJA PÄRNU MÄLESTUSSAMBA AVAMISEST

Vandaalid mäkerdasid Pärnu Vabadussõja monumenti