SADA AASTAT VABADUSSÕJA PÄRNU MÄLESTUSSAMBA AVAMISEST

Pärnu Garnisoni kalmistu 1922. aasta 16. juulil. Foto: ESHL arhiiv

Tänavu 16. juulil möödub 100 aastat Vabadussõja Pärnu mälestussamba ja kalmistu esmaavamisest ning 17. juulil 29. aastat taasavamisest, mida tähistatakse sellel laupäeval algusega kell 10.00 mälestushetke ja pärja asetamisega.

Parnu Alevi kalmistu 1987. aastal. Foto: Ali Rza-Kulijev, ESHL arhiiv

Kogunemist Alevi kalmistul asuva Vabadussõja Pärnu mälestussamba juures korraldab Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit ja Pärnumaa Muinsuskaitse Selts.

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak selgitab, et Vabadussõjas langenute mälestussammas avati Pärnus Alevi kalmistul Eestimaa neljanda Vabadussõja sambana suure rahvahulga osavõtul 1922. aasta 16. juulil. Kavandi valmistas skulptor Amandus Adamson.

Pronksist Vabadusristiga tipneva nelinurkse tüvipüramiidikujulise betoonsamba esiküljel asub pronksreljeef kahuri ratta juures raskesti haavatud sõdurist, kes Eestile viimast au andes riigilippu suudleb ja kaitseinglist tema pea kohal võidupärja ja palmioksaga ning selle all graniittahvel kirjaga: „Eesti Vabadussõjas langenud kangelastele.”

monument oli Amandus Adamsoni kõige armsam teos, mistõttu sängitati ta 1929. aastal ausamba kõrvale

Samba külgesid kaunistavad pronksist kotkad, kes võitlevad madudega. Samba nurkadel paiknevad malmist kahuritorud ja –mürsud. Mälestussamba tagaküljel on pronksskulptuur leinavast lesknaisest kahe lapsega kabeli lävel, nende kohal kiri: 1918–1920. „Kunstnik on leinajatena kujutanud oma abikaasat, tütart ja poega,” räägib Tojak. „Pärnusse püstitatud Vabadussõjas langenute monument oli Amandus Adamsoni kõige armsam teos, mistõttu sängitati ta 1929. aastal ausamba kõrvale,” juhib Tojak lugeja tähelepanu olulisele detailile samba loos.

Mälestussammas õhiti nõukogude okupatsioonirežiimi oludes ööl vastu 15. aprilli 1945. aastal.

1987. aastal asus Pärnu Muinsuskaitse Selts kalmistut korrastama. 1988. aastal kaevati välja purustatud samba osad ja asuti koguma annetusi kalmistu ning samba taastamiseks.

1989. aasta 24. veebruaril avati endise mälestussamba kohal leitud samba ülemine osa koos graniittahvliga, millel tekst: „1918 1920 / SIIN AVATI 16. JUULIL 1922.a. MÄLESTUSSAMMAS / EESTI VABADUSSÕJAS LANGENUTELE / SKULPTOR AMANDUS ADAMSON / LÕHUTUD 1945.a. / 24.II 1989 P.M.S.”

Pärnu Vabadussõja samba taasavamine 1993. aasta juulis. Foto: ESHL arhiiv

Mälestussammas taastati Pärnu Muinsuskaitse Seltsi ja Pärnu linnavalitsuse koostöös suures osas rahva annetuste toel ning taasavati väga suure rahvahulga osavõtul 17. juulil 1993. aastal.

2021. aastal valmis Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu ja Pärnu linnavalitsuse koostöös Vabadussõjas langenute kalmistu ja mälestusmärgi renoveerimisprojekt, mille koostas Tiina Tuulik, Arhitektuuribüroo Järve ja Tuulik OÜ). Tojaki sõnul oleks selle projekti kiire elluviimine vääriline austusavaldus meie vabaduse ja iseseisvuse eest langenuile.

KU päevatoimetaja

Samal teemal:

Vandaalid mäkerdasid Pärnu Vabadussõja monumenti