4. juuni on Eesti lipu päev. Esimese sinimustvalge trikoloori õnnistamisest Otepää kiriklas möödub tänavu 138. aastat.
Traditsiooni kohaselt toimub Otepääl pidulik rongkäik, jumalateenistus ja kontserdid, samuti ilusaks traditsiooniks kujunenud Otepää ja Tartu koolide õpilaste kontsert kirikus ja õhtune kontsert, kus seekord on külaliseks Eesti Rahvusmeeskoor.
Meil on must muld, mida saame rahus harida ja mis ei ole täis pikitud miine
„Saame lasta oma rahvusvärvidel uhkusega lehvida, kuid mõtted liiguvad tahes või tahtmata maailmas toimuvale. Mõned aastad tagasi korraldati rahvaküsitlus, et teada saada, kuidas inimesed meie lipuvärve tõlgendavad. Kõiki teisi variante edestas ülekaalukalt arvamus – taevas, muld ja vabadus,“ ütles Otepää vallavanem Jaanus Barkala. „Meil on sinine rahutaevas, kus ei lenda vaenlase lennukid ja kust ei kuku kaela purustavaid pomme. Meil on must muld, mida saame rahus harida ja mis ei ole täis pikitud miine ning maakamarat ei ole puruks sõitnud vaenlaste tankiroomikud. Kõige tähtsam, et meil on vabadus, mida nautida ning me saame olla täieõiguslikud, vabad ja õnnelikud peremehed omal maal. Kutsun kõiki üles 4. juunil, Eesti lipu päeval, heiskama sinimustvalget lippu ja asetama seda oma kodus või töökohal aukohale. Vaatame seda lippu, oleme uhked ning mõtleme oma kangelastele, kes selle lipu all on võidelnud kätte meile vabaduse.“
Eesti lipu õnnistamise 138. aastapäeva tähistamine Otepääl
Kell 9.45 kogunemine Otepää Lipuväljakule, vallavalitsuse hoone ette.
Kell 10.00 pidulik rongkäik Lipuväljakult Kirikumõisa.
Kell 10.15 Otepää Kirikumõisas Eesti lipu heiskamine, kõned ja tervitused
Kell 11.00 Otepää Maarja kirikus pidulik jumalateenistus ja kooliõpilaste kontsert.
Kell 17.00 Otepää Kultuurimajas Eesti lipu päevale pühendatud kontsert. Esineb Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja. Kavas Eesti heliloojate muusika. Pilet 5€.
Piletid müügil Otepää kultuurimajas ning enne kontserti.
Eesti lipu ajaloost
Sinimustvalge lipp oli esialgselt Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp. Lipu õmblemise idee algataja oli Karl August Hermanni abikaasa Paula Hermann. Mälestuste kohaselt osteti lipuriie Põltsamaalt ning Paula Hermann, Emilie Beermann ja Miina Härma õmblesid selle Põltsamaal valmis. Emilie vend Christoph Beermann tegi lipule varre ja viis lipu siis Tartusse.
Kui Otepää kiriku tornikiiver paistma hakkas, päästeti lipukangas tuulde lehvima
Sinimustvalge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. a. Eesti Üliõpilaste Seltsi väljasõit Otepääle sündis Burchard Sperrlingki kutsel. Küllasõitjail oli peidetult kaasas Seltsile kingitud sinimustvalge siidlipp. Kui Otepää kiriku tornikiiver paistma hakkas, päästeti lipukangas tuulde lehvima. Järgmisel päeval toimus kirikla saalis lipu võimas pühitsemine ja õnnistamine: esmalt pidas tollane seltsi esimees Peeter Hellat avakõne, seejärel pühitses lippu kirikuõpetaja Rudolf Kallas. Heinrich Rosenthal ütles tseremoonial: “Olgu Eestimaa täis kuradeid, meie lippu nad ei võida!” Peale pühitsemist peideti lipp aga ära oma aega ootama.
Peale pikki arutelusid kehtestas Eesti Vabariigi Riigikogu 27. juunil 1922. aastal sinimustvalgele lipule seadusandlikul teel riigilipu staatuse.
Heitlikel okupatsiooni-aastatel õnnestus esimene lipp ära peita. Esimese sinimustvalge rahvuslipu asukohta teadsid vähesed. Lõpuks jõudis lipp Eesti Rahva Muuseumisse, kus see asub ERMi lipusaalis ja on kõigile nähtav. Avalikult eksponeeritakse seda ainult EÜSi üldkoosoleku loal ning seltsile väga olulistel tähtpäevadel.
4.juuni on lipupäev. Vastavalt Eesti lipu seadusele heiskavad 4.juunil lipu kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised.
KU päevatoimetaja