AS Tallinna Vesi alustab sel suvel kaugloetavate ehk nutiarvestite paigaldamist ja asendab kõikide oma teeninduspiirkonna klientide veearvestid kaugloetavatega hiljemalt 2026. aastaks, et inimestel ei oleks tarvis enam veenäitusid esitada.
Kaugloetavad veearvestid paigaldatakse kõikidele eraisikutele ja ettevõtetele, kellel on otseleping Tallinna Veega. Tallinna Vee tegevjuhi Aleksandr Timofejevi sõnul astub ettevõte nutiarvestite paigaldamisega suure sammu oma protsesside digitaliseerimise suunas ja muudab igakuise arveldamise kliendi jaoks oluliselt mugavamaks. „Viisime läbi hanke, mille tulemusena sõlmisime lepingu Teliaga kaugloetavate veearvestite tarnimiseks ja Telia võrgu kaudu andmete edastamiseks. Meil on kokku 23 900 lepingulist klienti, kellest esimesed saavad kaugloetavad veearvestid juba sel suvel.“
Kogu teeninduspiirkond kaetakse uute kaugloetavate veearvestitega 2026. aastaks
Kaugloetavate veearvestite rahvusvaheline hange jõudis lõpuni mai alguses. Hanke võitjaks osutus tehnoloogiaettevõte Telia Eesti AS, kellega sõlmiti leping 17. mail 2022. Esimesed uued arvestid jõuavad kohale ja neid asutakse paigaldama sel suvel. Kaugloetavaid veearvesteid asutakse paigaldama korralise veearvestite taatlusplaani alusel – tänavu saavad uue arvesti kliendid, kellel on taatlusest möödas 5 aastat. Kogu teeninduspiirkond kaetakse uute kaugloetavate veearvestitega 2026. aastaks.
Kaugloetavad veearvestid on varustatud SIM-kaardiga, mille vahendusel toimub kliendi tarbimisandmete edastamine ehk side võrguga. Kaugloetav veearvesti suudab iseseisvalt kauglugemise teel kliendi veetarbimise andmeid koguda ja edastada need automaatselt vee-ettevõttele. See tähendab, et edaspidi ei pea Tallinna Vee kliendid, kellele on paigaldatud kaugloetav veearvesti, enam veenäitu teatama.
Tallinna Vesi viis 2021. aastal läbi pilootprojekti erinevate kaugloetavate veearvestitega, et leida kõige töökindlam lahendus. “Pilootprojekti raames valisime eelmise aasta suvel välja kõige kaasaegsema ehk NBIoT lahenduse, mis on madala energiakuluga, toimib väga suurel maa-alal ning ei nõua ettevõttelt eraldi investeeringuid võrgu väljaehitusel. Pilootprojektis katsetati NBIoT lahendust 250 veearvesti abil, mis paigutati erinevatesse asukohtadesse üle Tallinna,” selgitas Timofejev.
Võrguteenust pakub Telia Eesti AS, kelle ärikliendi üksuse juhi Holger Haljandi sõnul on veenäitude automatiseeritud edastamine nii kasutajamugavuse kui ka andmete täpsuse seisukohast oluline samm edasi. „IoT valdkond areneb Eestis väga kiiresti ja viimaste aastate jooksul on järjest lisandunud uusi andmete kauglugemise võimalusi. Telia IoT võrku on täna ühendatud kümned tuhanded seadmed ning andmete kauglugemise võimalusi kasutatakse mitmes erinevas valdkonnas, näiteks gaasi, elektri ja kaugkütte tarbimise mõõtmisel ning andmete töötlemisel. Nutiarvestite peamiseks eeliseks on andmete edastamise kiirus ja täpsus, aga ka turvalisus ja töökindlus. Lisaks tarbimisandmetele edastab nutikas arvesti infot ka rikete ja vee väärkasutamise kohta,“ selgitas Haljand. See võimaldab vee-ettevõttel jälgida oma veevõrku tõhusamalt ja tuvastada veelekkeid nii enda kui ka klientide torudel, mis omakorda aitab hoida kokku puhast vett ning vee puhastamiseks kuluvaid ressursse.
Eestis on paigaldanud ka teised infrastruktuuri ettevõtted NBIoT lahendusel töötavaid arvesteid ning vee-ettevõtetest on selliseid veearvesteid asunud eelmisest aastast paigaldama näiteks Haapsalu Veevärk ja Pärnu Vesi.
KU päevatoimetaja