MEEDIKUD JA TEADLASED JUHIVAD TÄHELEPANU NETS TEISE EELNÕU KÜSITAVUSTELE

Valitsuskabineti töölaud. Foto: Urmas Saard / Külauudised

MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased saatsid 30. märtsil kõigile Riigikogu liikmetele, sotsiaalkomisjonile ja õiguskantslerile avaliku pöördumise seoses nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETSi) II eelnõu probleemidega.

Veebruaris kiitis Vabariigi Valitsus heaks ja saatis Riigikogule arutamiseks NETSi muudatused. 6. aprillil läheb Riigikogus esimesele lugemisele eelnõu, milles leidub pöördumise tegijate nägemuses mitmeid puuduseid. Väidetavalt oli juba 2003. aasta seaduses rohkelt vajakajäämisi, millele asjatundjad tähelepanu juhtisid, kuid paljusid asjaolusid ei võetud tookord arvesse. Praegune nakkushaiguste-alane olukord on muutunud oluliselt ja vana puuduliku seaduse lappimine tundub neile halva variandina.

Pöördujatele teeb muret praeguse seaduse liiga kiire muutmine. Järgnevatele punktidele baseerudes tehakse ettepanek antud seaduseelnõu tagasi võtta ja uuesti läbi töötada, arvestades Eesti rahva tervise kõiki aspekte ning põhiõigusi.

Kokkuvõte probleempunktidest

1) Vastupidiselt riigikohtu soovitusele suurendada koroonakriisis parlamendi rolli ning rakendatavate meetmete läbipaistvust, on eelnõu järgi otsustusprotsessist riigikogu täiskogu täiesti välja jäetud.

2) Põhiseadusest kinnipidamine on eriti oluline just kriiside ajal. Kõik nakkushaiguse ennetus- ja tõrjemeetmed peavad jääma kooskõlla põhiseadusega.

3) Definitsioonid on mitmeti tõlgendatavad ja segased ilma mõõdetavate piirväärtusteta, mille tulemuseks võivad olla otsustusvead. Ebaproportsionaalselt määratud ennetus- ja tõrjemeetmed on otseseks ohuks riigi elanike vaimsele ja füüsilisele tervisele ning riigi majandusele.

4) NETSi muudatused ei saa lähtuda ainult Covidist, vaid peaksid arvesse võtma ka kõiki teisi ohtlikke nakkushaigusi.

5) Iga ohtliku nakkushaiguse ennetus- ja tõrjemeetmed peavad läbima riskianalüüsi nii haiguse kui määratud meetmete mõju arvesse võttes.

6) NETSi koostamine vajab kõrgel tasemel asjatundlikkust nii epidemioloogias, viroloogias, infektsioonhaigustes kui mikrobioloogias. Teeme ettepaneku kutsuda kokku vastavasisuline seminar (töörühm), kus on võrdses proportsioonis esindatud nii Riigikogu erakondade üleselt volitatud poliitikud kui eksperdid, kes võrdsetes õigustes osalevad lahenduse otsimisel.

Pöördujate seisukohalt on vajadus uue NETSi järele tähtis, sest see seadus hakkab meid kõiki lähiaastatel oluliselt mõjutama. Pöördumine saadeti kõikidele Riigikogu liikmetele isiklikult palvega seaduse muudatustest loobuda ja keskenduda uue NETSi väljatöötamisele, selleks professionaalse töörühma loomisele, milles kindlasti peaksid olulist rolli mängima epidemioloogid. „Epidemioloogia on eriala, mida on senises covid-kriisi käsitluses ja Teadusnõukojas eiratud. Võimalik, et epidemioloogid tuleks kaasata (lähi)välismaalt, kuna Eestis on see eriala klassikalisel kujul hääbumas,” öeldakse selgitavalt.

NETS-i parandusettepanekute eelnõu loomise käigus toimunud aruandluse info leiab siit.

Pöördujate sõnul selgub muuhulgas sellest, et Eesti Arstide Liit – kelle poole on pöördutud palvega panusele parandusseaduse loomisel – pole pidanud vajalikuks ühtki kommentaari, muudatust ega parandust välja pakkuda.

KU päevatoimetaja