Uue aasta esimestel nädalatel peetakse terves Euroopas evangeelsete koguduste alliansspalvenädalat, millega on ühinenud erinevad konfessioonid – esmakordselt ka EKEK Pärnu Püha Apostel Barnabase kogudus. Aasta teema valisid välja Šveitsi Evangeelse Alliansi töötajad ja alanud aasta alliansspalvenädal (9.-16.01) „Shabbat“ keskendus elamisele Jumala rütmi järgi.
Eelmise nädala reedel kutsusid Barnabase kogudus, Pärnu Y-klubi (Y’s Men’s club Pärnu) ja Raeküla Vanakooli keskus alliansspalvenädala palvusele vanakooli keskuse aulasse. Õhtupalvust juhatas Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku (EKEK) Barnabase koguduse preester Thomas Eriste ja külalisena jutlustas Pärnu Saalemi vabakoguduse pastor Kalju Põldroos. Piiblitekste lugesid lisaks nimetatud vaimulikele ka Joosep Eriste ja Regyta Eriste. Musitseerisid Barnabase koguduse noored Aet-Marliise Eriste (kitarr, laulmine), Joosep Eriste (basskitarr) ja Johannes Eriste (kajon). Pärnu Y-klubi tegi oma Facebooki lehelt palvusest otseülekande.
kas meie hulgas leidub inimest, kes ei oskaks Meie Isa Palvet peast lugeda?
Kalju Põldroos juhtis jutluse sissejuhatuses tähelepanu suurele hulgale palvetele, mida on läbi aegade tehtud ja küsis, kas neile on saadud ka vastuseid või kogetud mõnd ilmutust? Samuti küsis ta kas meie hulgas leidub inimest, kes ei oskaks Meie Isa Palvet peast lugeda? Ta arvas, et vist ei ole. Pastori sõnul on õigesti palvetamisest kirjutatud Matteuse evangeeliumi 6. peatüki 5. salmist alates: „Ja kui te palvetate, siis ärge olge nagu silmakirjatsejad, sest nemad armastavad palvetada kogudusekodades ja tänavanurkadel, et olla inimestele nähtavad! Palvetades ärge lobisege nii nagu paganad, sest nemad arvavad, et neid kuuldakse nende sõnaohtruse tõttu.”
Uue Testamendi teksti lugemise lõpetas Põldroos Meie Isa Palve algussõnadega: „Pühitsetud olgu (Isa) sinu nimi!” Ja just sellele pühitsusele pea 50 aastat usuteel liikunud pastor oma jutluses keskenduski.
Joosep Eriste tegi pikalt eestpalvet meie paljude inimeste pärast ja viis kõigeväelise Jumala ette erinevaid kohalikke muresid, aga ka laias maailmas toimuva. Liturgial palusid usklikud muuhulgas nende eest, kes on mõjutatud kriisist Sudanis ja Afganistanis, toidupuuduse pärast Aafrikas, poliitilise kriisi tõttu Kasastanis, keeristormide pärast USA-s, hiidlaine pärast Filipiinidel, üleujutuste pärast Hispaanias, vulkaanipurske pärast Kanaari saartel, põgenikekriisi eest ja teiste õnnetuste tõttu.
Euroopa Evangeelse Alliansi peasekretär Thomas Bucher küsis 2022. aasta palvenädalat tutvustades, kas teame sõna ’püha’ esmakordsest kasutusest piibli loomisloos seoses shabbatiga? Bucher palub palvetajatel saada uuesti teadlikuks hingamispäeva shabbatist, mida Euroopa kristlased on Rooma keisri Constantinuse poolt (321 AD) sisse seatuna tähistanud pühapäeviti juba üle 1700 aasta. Ta lausub veendunult, et üks hea hingamispäev toob meie ellu rahu (shalom), mida kõik nõnda igatsevad.
Mõte, et hingamispäeva pidamata saab rohkem tehtud, lihtsalt ei toimi.
Tänavuse palvenädala eesmärk pole olnud suunatud pühapäeval töötamise vastu, vaid vabalt valitud võimaluse näitamisele teistsuguseks suhtumiseks.
Aga ikkagi ütleb Bucher: „Pannes üha rohkem inimesi hingamispäeval töötama, saab ühiskonda koos hoidev kangas üha enam puruks rebitud. „Me kogeme seda suletud ringina. Mõte, et hingamispäeva pidamata saab rohkem tehtud, lihtsalt ei toimi. Pigem kaasneb sellega rohkem kahju kui eales varem,“ selgitab alliansi peasekretär. Bucheri sõnul on shabbat Jumala geniaalne kingitus, mis lähtub teistsugusest loogikast.
Lisaks eelnevale oli reedel palveõhtu külalistel võimalus viimast korda osa saada keskusehoone ees oleva jõuluevangeeliumi jutustuse viimasest pildist “Tähetargad hommikumaalt”. Stseeni installatsioon eemaldati laupäeval.
Urmas Saard