Terviseametini on jõudnud mitmed vihjed, et erinevates internetiportaalides müüakse tõendeid, mida reklaamitakse maskikandmise kohustusest vabastavate dokumentidena. Tegelikult ei oma sellised isetehtud tõendid juriidilist jõudu ning meditsiinilist vastunäidustust maskikandmisele saab kinnitada üksnes arstliku tõendiga.
Terviseameti hädaolukorra staabi juhi Ragnar Vaiknemetsa sõnul on nakkuse tõrjumiseks kasutatava kaitsemaski kandmine välistatud väga väikesele hulgale inimestest. Maski ei pea kandma haiged, kellel langeb tavaõhku hingates vere hapnikutase alla normaalse taseme. Maskikandmine on vastunäidustatud näiteks raskete kopsu- ja südamehaigustega patsientidele, kes vajavad kodust hapnikravi. Maskikandmise kohustus ei kehti meditsiinilistel põhjustel veel neile, kes ei saa ise maski eemaldada, näiteks halvatud, voodihaiged ja sügava psüühikahäirega inimesed.
„Oluline on rõhutada, et tõendit, mis päriselt vabastab maski kandmisest, ei saa osta,“ ütles Vaiknemets, „maskikandmise vastunäidustuse olemasolu tuvastab ja kinnitab vastav eriarst sõltuvalt terviseseisundist,“ jätkas ta. Arsti poolt väljastataval tõendil peab olema märgitud patsiendi nimi ja isikukood. Samuti peab olema loetavalt kirjas tõendi kehtivusaeg, väljastanud arsti nimi, asutus, arsti kood, kuupäev ja allkiri.
Perearstid selliseid tõendeid ei väljasta, kuid saavad koostada eriarsti konsultatsioonile saamiseks saatekirja. Samas säilib perearstil õigus hinnata, kas patsiendi kirjeldatud probleem on piisav eriarstilt hinnangu küsimiseks. Üksnes inimese enda arvamusest ei piisa.
Vabariigi Valitsuse korraldusest tulenevalt peab maske kandma täiskasvanute huvitegevuses ja -hariduses, täienduskoolitusel ja -õppes, konverentsidel; teatris, kontserdil ja kinos; meelelahutusteenustel, muuseumites ja näitustel, samuti toitlustusasutuste üldkasutatavates ruumides. Maski tuleb kanda siseruumides toimuvatel avalikel koosolekutel ja muudel üritustel. Üldkasutatavates ruumides tuleb maske kanda sportimisel, treenimisel, spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel, samuti saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates.
Maski ei tule kanda tegevustes, kus see ei ole võimalik, näiteks vahetul sportimisel ja veega kokkupuutel, samuti restoranis süües. Seega ei pea veekeskuse duširuumis, basseinis ning saunalaval maski kandma, sest märjaks saanud mask kaotab oma efektiivsuse.
KU päevatoimetaja
Irja Lutsar
Valitsust koroonakriisi asjus nõustav teadusnõukogu liige, mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar:
maskide tõhususe taga on väga nõrk teaduspõhisus, aga neid võiks ikkagi kanda (https://www.err.ee › 23.04.2020)
teadusnõukoda ei soovitanud maske ühissõidukites kohustuslikuks teha (https://www.err› 30.07.2021)
maskikohustusest tuleks loobuda, nende kandmine peaks olema soovituslik (https://www.delfi.ee › 01.06.2021)