PALLIATIIVRAVIST SAAB RAVISÜSTEEMI LOOMULIK OSA

Illustreeriv pilt. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Täna on rahvusvaheline palliatiivse ravi ja hospiitsi päev. Sotsiaalministeeriumi vanemkaplani Katri Aaslav-Tepandi sõnul on inimeste terviklik toetamine, tema väärikuse ja hingeliste vajaduste arvestamine haigestumisel ja elu lõpus nii tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnale kui kogu ühiskonnale suur väljakutse ning ülesanne.

“Palliatiivse ravi ja hospiitsravi tähendust ja võimalusi teatakse Eesti ühiskonnas ja ravisüsteemis siiski veel vähe. Enamjaolt ei teata, milleks see on ja kellele suunatud,“ kirjeldab hetkeolukorda vanemkaplan Katri Aaslav-Tepandi. „Palliatiivses ravis pööratakse tähelepanu haigestunud inimese ja tema lähedaste vajadustele terviklikult. See hõlmab nii meditsiinilisi, psühhosotsiaalseid kui vaimse tervise teenuseid. Hospiitsravi kui üks osa palliatiivsest ravist, on surija ravi. Tavamõistes on ravi ikka see, kui inimene ravitakse terveks. Aga on olemas ka surija ravi, mis tagab valuvaba, hingeliselt ja vaimselt toetatud, väärika ja rahuliku elust lahkumise ning pakub hingelist tuge ka lähedastele.“

Eesti esimene hospiitsosakond loodi 2002. aastal EELK Tallinna Diakooniahaiglas. Alates 2020. aastast on hospiitsravi Eesti haigekassa tervishoiuteenuste loetelus ja tänaseks on avatud hospiitsi voodikohti Tartu Ülikooli Kliinikumis ning Ida-Tallinna Keskhaiglas.

Eestis valmis 2021. aastal kaks riiklikku palliatiivset ravi puudutavat dokumenti: palliatiivse ravi ravijuhendi I ja II osa ning riiklik vähitõrjeplaan aastani 2030. Sotsiaalministeeriumi ja palliatiivse ravi erialaseltsi „Pallium“ koostöös alustas septembris palliatiivse ravi üleriikliku arenduskava töörühm, kelle töö tulemusena valmib kava Eestis palliatiivse ravi teenuste korraldamiseks ja nende kättesaadavuse tagamiseks.

„Palliatiivse ravi võrgustik peab ühendama erinevaid ravi- ja sotsiaalteenuseid ning tagama palliatiivse ravi spetsialistide teenuste kättesaadavuse nii haiglas, perearstikeskuses, õendusabis, hospiitsis, kodus kui ka hooldekodus,“ ütles Katri Aaslav-Tepandi.

Praegu on Eestis regionaalhaiglatest ainsana palliatiivse ravi kompetentsikeskus Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Loomisel on palliatiivse ravi üksus ka Tartu Ülikooli Kliinikumis. Palliatiivse ravi meeskonda kuuluvad arstid, õed, koduõed, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, hingehoidjad, kogemusnõustajad ja koordinaatorid, vajadusel kaasatakse teisi spetsialiste.

Vanemkaplan Katri Aaslav-Tepandi sõnul on palliatiivne ravi olnud Eestis aastakümneid üksikute entusiastide initsiatiiv, kuid nüüdseks on olukord meditsiinis vägagi lootusrikas ka riiklikul tasemel. „Igal tervishoiu tasemel mõistetakse üha enam, et inimene on tervik ning haigestunud inimene ja tema lähedased vajavad nii meditsiinilist, sotsiaalset kui ka psühholoogilist ja vaimset tuge,“ ütles Aaslav-Tepandi. „Inimese terviklik toetamine haigestumisel ja elu lõpus, tema väärikuse ja hingeliste vajaduste arvestamine on suur väljakutse ja ülesanne tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnale kui kogu ühiskonnale. Niisama oluline on, et palliatiivsest ravist saaks ravisüsteemi loomulik osa. Me oleme noor riik, aga jõuame tasapisi järele ülejäänud Euroopale, kus palliatiivne ravi on integreeritud ravisüsteemi.“

KU päevatoimetaja