Fotogalerii
Täna avati Pärnu Ranna raamatukogus Õnne Piiri näitus maalidest, mis illustreerivad paarkümmend päeva tagasi Siiri Metsamägi ja kunstniku ühistöös ilmunud raamatut „Tiibade sirutus”. Näitus jääb avatuks kogu oktoobri kuu.
Suve alguse aegu teatas Siiri Metsamägi, et suve lõpul oodatakse „Tiibade sirutuse“ luuleraamatu huvilisi Pärnus raamatuesitlusele. Toona loodeti sündmust vürtsitada šõutantsurühmade etteastetega ja näidata Õnne Piiri maalide näitust. Nüüd on ooteaeg täis saanud, raamat ilmunud ja Õnne piltide näitus Ranna raamatukogus kõigile huvilistele vaadata. Tantsuetteasteid plaanitakse olude tõttu näidata siiski video vahendusel. Raamatu autorid Siiri ja Õnne tänavad Hea Tegu Kirjastuse raamatukujundajat Vallo Hallikut, kes maalid ja tekstid kaunilt raamatusse paigutas ning toetajaid, kes Hooandja ühisrahastusplatvormi kaudu andsid oma panuse trükise ilmumiseks. Kesksuvel aga rõõmustas nii autoreid kui raamatuhuvilisi fakt, et „Tiibade sirutuse“ trükkiandmist toetas Eesti Kultuurkapital.
Mõned küsimused kunstnikule
Olen seni arvanud, et kunstnik saab raamatut illustreerides inspiratsiooni sõnadest ja mõtetest. Nüüd näen, et „Tiibade sirutuse“ puhul leidsid luule ja pildid ühise keele ilma, et oleksid teineteist oma inspireerimisega eelnevalt mõjutanud. Millega võiks seda seletada?
Pildid ja luuletused sobitusid kokku autorite koostöös, tunneme üksteist juba mitu aastat ja meil on ühiseid hobisid. Kui täpsemalt raamatu sisukorrast vaadata, siis kõrvutiasuvate luuletuste ja maalide pealkirjad on üsnagi erinevad, kuid haakub teoste meeleolu.
Kuidas üldse sünnivad teie maalid? Kas millegi või kellegi nägemisest või mõnest eelnevast mõttekujutlusest?
Olen armastanud joonistamist juba lapsest saadik. Minu hobiks oli algselt lihtsalt mahajoonistamine. Nähes kusagil mingit pilti, mis mulle meeldis, püüdsin seda järele teha. Mõnikord saavutasin peaaegu identse koopia, teinekord tuli mingi enda käekiri sisse ja sündis täiesti iseseisev pilt. Alustasin tavaliste värvipliiatsitega, mulle meeldis kujutada multikakangelasi, linde, loomi, loodust. Mõni aeg tagasi leidsin enda jaoks õlipastellkriidid. Olen iseõppija, tänapäeval on see tehtud väga lihtsaks erinevate meediakanalite vahendusel ja oma oskuste täiendamine huvitab mind väga.
Kas on võimalik sõnades selgitada, kuidas silmadega tabatud emotsioonid valguvad lõuendil või paberil värvideks?
Seda on kahjuks väga raske selgitada. Mulle väga meeldivad värvid, nende segunemine ja üheks sulamine. „Tiibade sirutuse“ luulekogusse valitud maalid tekkisid pandeemia mõjul. Maalimine andis mulle jõudu ja lohutust. Maalimine kompenseeris neid tegevusi, mida ma armastan, kuid sellel ajahetkel teha ei saanud, näiteks reisimine ja tantsimine. Maalide kujutised ja värvid tulid sellised, nagu olid minu tunded ja emotsioonid tollel hetkel.
Ei ole kogu teie loomingut näinud. Millistel motiividel eelistate maalida? On selleks loodus, argipäev, romantika või midagi muud?
Mul ei olegi konkreetset motiivi. Ma lihtsalt näen mingit pilti ja tunnen äkki, et soovin maalida.
„Tiibade sirutus“ oli teile esimene raamat illustreerida. Kas on juba silmapiiril järgmised raamatud või koguni midagi valmimise järgus?
„Tiibade sirutus“ oli minu jaoks esimene raamat illustreerida. See oli mulle algul päris suur üllatus, kui Siiri pakkus, et teeks luulekogu koos maalidega. Temale meeldis, kuidas ma kujutan piltidel tegelaste silmi ja veepiisku. Teisedki on öelnud, et need mõjuvad ehtsalt, ja see innustab. Hetkel midagi uut silmapiiril veel ei ole, kuid pilte on mul palju ja tuleb pidevalt juurde. Nii et – mine tea…
Urmas Saard
Samal teemal:
