Täna veebilehel vabadkodanikud.ee avaldatud „Vabade kodanike deklaratsioon“ on koostajate sõnul kantud murest inimeste tervise ja heaolu, süvenevate ühiskondlike pingete ning vaba ühiskonna taandumise pärast Covid-19 kriisi ajal.
Pressiteates öeldakse, et deklaratsioon lähtub eesmärgist seista vaba ühiskonna ideaali ja selle aluseks olevate põhimõtete eest. Kõige vahetumalt taotletakse seda, et Eesti Vabariigis arvestataks ühiskonnaelu korraldamisel deklaratsioonis esile toodud põhimõtetega. Laiemas plaanis soovitakse panustada argumenteeritud avalikku arutellu nende põhimõtete üle.
Ühtlasi mõeldakse koondada inimesi, kes peavad oluliseks seista deklaratsiooni sisuks olevate põhimõtete eest. Sellisena on deklaratsioon suunatud mitte ainult Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele, vaid kogu Eesti avalikkusele.
Öeldu ei ole ei otseselt ega kaudselt seotud ühegi erakonna ega muu organisatsiooniga. Samuti ei ole see suunatud ühegi uue poliitilise liikumise moodustamisele. Tegu on kodanike algatusega kõige puhtamal kujul.
Tekst sündis rohkem kui kuu aega väldanud paljude inimeste ühise töö tulemusel. Teksti valmimisse panustas ligikaudu 50 inimest, kelle seas leidub nii juriste, teadlasi, meditsiinitöötajaid, literaate, õppejõude, ettevõtjaid, ühiskonna- ja kultuuritegelasi kui ka mitmete muude eluvaldkondade esindajad.
Deklaratsiooni avalikkuse ette toomise ajaks oli sellele alla kirjutanud 150 inimest, kelle nimede hulgas on näiteks Alar Aab, Sirje Boudinot Rüütel, Tõnis Mägi, Ülo Vooglaid, Helen Lasn, Kaari Saarma, Lembit Peterson, Mathura, Alar Tamming, Kaarel Ots, Hannes Võrno, Hedvig Hanson, Sandra Nurmsalu ja teised. Uudise avaldamise ajaks, õhtul kella seitsmeks oli oma allkirja andnud 3100 inimest.
Deklaratsiooniga oodatakse liituma täisealisi Eesti inimesi, sõltumata rahvusest, kodakondsusest või erakondlikust kuuluvusest, kes peavad selles väljendatud põhimõtteid õigeks ja tahavad, et riik arvestaks nendega riigivõimu teostamisel.
Deklaratsiooniga liitumine toimub veebilehel vabadkodanikud.ee oleva liitumisvormi kaudu. Allkirjastaja võib jääda ka anonüümseks. Samalt lehelt leiab loetelu teemakohaseid artikleid.
⇒ Piiranguid võib kehtestada vaid juhul, kui need on teaduslikult põhjendatud ja tingimata vajalikud.
⇒ Piiranguid ei tohi kasutada inimeste vaktsineerimisele survestamiseks.
⇒ Vaktsineerimine peab olema rangelt vabatahtlik – mitte ainult teoreetiliselt, vaid ka reaalselt.
⇒ Vaktsiinipasside nimetamine nakkusohutustõendiks on eksitav ja inimeste põhiõiguste piiramine nende alusel ei ole lubatav.
⇒ Läbipõdemisest lähtuvat immuunsust tuleb arvestada teaduspõhiselt, see tähendab vaktsineerimisega vähemalt samaväärsena.
⇒ Laste massiline vaktsineerimine ei ole põhjendatud ja tuleb peatada.
⇒ Vanemlikesse õigustesse peab suhtuma täie lugupidamisega, laste vaktsineerimine vanemate loata peab olema välistatud.
⇒ Rasedate vaktsineerimine puuduliku ohutusandmestiku pinnalt on lubamatu ja tuleb viivitamatult peatada.
⇒ Haigussümptomiteta inimeste laustestimine ei ole põhjendatud. Covid-19 tõhusa ennetamise ja koduse ravi võimalused tuleb teha kättesaadavaks.
⇒ Vaktsiinide kõrvaltoimete seiret peab tõhustama ja vastav info tuleb teha avalikult ligipääsetavaks.
⇒ Vaktsiinikahjustuste tekitamise eest peab olema ette nähtud reaalne varaline vastutus; vaktsiinitootjate vastutusest vabastamine ei ole õiglane.
⇒ Koolides lastele maskikohustuse pealesurumine ei ole põhjendatud.
⇒ Statistilisi ja muid andmeid peab esitama läbipaistvalt, ausameelselt ja ammendavalt.
⇒ Riiklikud hirmutamiskampaaniad on lubamatud ega tohi korduda.
⇒ Rõhku tuleb panna tervislike eluviiside ja loomuliku immuunsüsteemi tugevdamisele.
⇒ Rõhku tuleb panna tervislike eluviiside ja loomuliku immuunsüsteemi tugevdamisele.