MUINSUSKAITSE SELTS TUNNUSTAS AASTA TEGUSAID INIMESI

Eesti Muinsuskaitse Seltsi tunnustamised 2020 ja 2021. Foto: Peeter Hütt

Esmaspäeval, 16. augustil kutsus Eesti Muinsuskaitse Selts iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva puhul Patarei merekindlusesse need tegusad inimesed, keda ta soovis tänada ning anda üle 2020. ja 2021. aasta tunnustused: Eesti Muinsuskaitse Seltsi teeneteristi, teenetemedalid ja tänukirjad.

Tänavu oli jumalatosin tunnustuse saajat: üks teeneterist, kaheksa teenetemedalit ja kaks tänukirja. Eelmisel aastal oli sama hulk tunnustamisi: kaheksa teenetemedalit ja kolm tänukirja.

30 aastat tagasi tegutses noor, napilt neli aastat varem asutatud Eesti Muinsuskaitse Selts sihikindlalt selle nimel, et taastataks „muinsuste muinsus – Eesti Vabariik“, nagu toona rõhutasid seltsi rajajad ning kaasteelised Trivimi Velliste, Lennart Meri, Jaan Kross, Villem Raam ja teised.

Kultuuriminister Anneli Ott tervitab Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja tunnustatud vabatahtlikke. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Tunnustust pälvinud inimesi ja muinsuskaitse seltsi tervitama tulnud kultuuriminister Anneli Ott kinnitas Eesti Muinsuskaitse Seltsi rolli olulisust, et me saame reedel tähistada riigi taasiseseisvumise 30. aastapäeva. Minister hindas tolle aja inimeste tarkust, visadust, tahet, oskust sõnastada asju nõnda, et need kes tahtsid, oskasid lugeda. Need, kes ei tahtnud, muidugi ei mõistnud. „Selle hetke sirgeseljalisus andis kogu eesti rahvale julguse mitte ainult Tallinnas, vaid üle Eesti koonduda ja tuletas meelde meie kõigi sees olevat põlvest põlve kestvat jõudu. Lugupidamine ja austus nende inimeste vastu käib meiega igavesti kaasas.”

Ott tuletas meelde Eesti liitumist Euroopa Nõukogu Faro konventsiooniga, mis annab sõnumi sellest, et riigile on tähtis tema pärand. „Täna on meie kultuuripärand väga paljus erakätes, kui me räägime ehitusmälestistest. Aga see on meie kõigi pärand. See on see, millest me kõik tahame osa saada. Suur tänu kõigile neile, kes on eest võtnud seda pärandit hoida. Tihti on vaja ühe inimese visiooni, tahet ja usku ja need asjad hakkavad liikuma,” kõneles minister.

„Mul on hea meel, et olles kultuuriministrina Brüsselis, tõstatus pärandi teema olulisus Euroopa tasandil. Nüüd me räägime sellest, kuidas leida lisavahendeid, et suudaksime seda pärandit säilitada.”

Samuti väljendas ta head meelt, et vaatamata siinsetele vahepealsetele ümberkorraldustele sai tunnustada neid inimesi, kes on panustanud oma aega ja vahendeid Eesti kultuuripärandi säilitamiseks. „Suur tänu teile selle eest ja ma soovin Eesti Muinsuskaitse Seltsile palju jõudu ja pikka indu edasi tegutseda, seda tahet Eesti pärandit hoida!”

Helle Solnask osundas perestroika tõmbetuules sündinud muinsuskaitseliikumisele, mis tõstis kilbile mälu mõiste. Mälu järjepideva kestvuse mõiste seoti teadlikult riikluse järjepidevusega. Eesti Muinsuskaitse Selts oli Eesti kodanike komiteede liikumise peamisi algatajaid ning edendajaid. Nii nagu kohalikud muinsuskaitse seltsid sündisid kihelkondlikul alusel, nõnda loodi ka kohalikud kodanike komiteed. Liikumine päädis Eesti Kongressi kokkuastumisega.

Meie riigis on vabana elatud päevade arv (22 + 30 aasta jooksul) ületamas okupatsioonide all elatud päevade koguarvu. Ent muinsuskaitsjad teavad: miski ei püsi niisama, iseenesest. Mälu ja pärandi kaitse on otsekui Sisyphose kivi veeretamine mäkke.

Loe samuti: PRIIUSE PÕLISTUMINE

Seltsi vabatahtlikud korrastavad ja hooldavad jätkuvalt Eesti ajaloo- ning kultuuripärandit. Eesti Muinsuskaitse Seltsi liikmete hulgas on – nagu algaegadelgi – erinevate elukutsete inimesi, teiste seas kutselisi ajaloolasi, arheolooge, arhitekte, kodu-uurijaid. Kord aastas tunnustab Eesti Muinsuskaitse Selts tegusaid vabatahtlikke, kelle töö ja hool aitavad hoida ning tutvustada Eesti rikast kultuuripärandit. Erandlikult jäi eelmisel aastal tunnustamine pandeemia ohu tõttu ära, aga mullune võlg sai nüüd samuti heastatud. Tunnustused andsid kätte seltsi esimees Peep Pillak ja seltsi aseesimehed Helle Solnask ning Priit Herodes.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi tunnustused 2020. aastal

Teenetemedalid

Urmas Härm – märkimisväärse panuse eest Läänemaa muinasaja uurimisele kaasa aitamise eest.

Margus ja Piret Kastein – pühendunud ja tulemusliku vabatahtliku tegevuse eest Hiiumaa ajalooliste objektide hoidmisel ning säilitamisel.

Timo Klaus – raudteeajaloo jäädvustamise ja säilitamise eest, muuseumraudtee veeremi hoolduse, remondi ja restaureerimise eestvedamise ning vabatahtliku töö eest auruveduri ja aurupäevade taaselustamisel.

Urmas Sõõrumaa – panuse eest Eesti ajaloo- ja kultuuripärandi hoidmisel ja säilitamisel: Rotermanni kvartali ja Tondi kasarmute restaureerimise, Patarei kompleksi renoveerimise alustamise eest.

Tõnu Kann – Pärnumaa Muinsuskaitse Seltsi tegevuse, kodupaiga ajaloo ja kultuuripärandi tutvustamise ja muinsuskaitse temaatika järjepideva kajastamise eest ajakirjanduses.

Mehis Born – aktiivse vabatahtliku tegevuse eest Pärnumaa ja Läänemaa muinsuskaitseliikumises, ajaloo ja metsavendluse uurimise, muinaslinnuste tähistamise, ajalooraamatute koostamise ning noorte juhendamise eest.

Osmo Salo – soomepoiste ajaloo uurimise ning jäädvustamise, nende haudade otsimise ja leidmise eest.

Tänukirjad

Polina Tšistjakova – Marimaal Georg Otsa elule ja loomingule pühendatud uurimistöö ja eramuuseumi loomise eest.

Inna Saaret – kauaagse pühendunud vabatahtliku tegevuse eest muinsuste ja kultuuriliste objektide tutvustamisel.

Lembi Tiks – kauaagse pühendunud vabatahtliku tegevuse eest muinsuste ja kultuuriliste objektide tutvustamisel.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi tunnustused 2020. aastal

Eesti Muinsuskaitse Seltsi teeneterist

Ants Kraut, Peep Pillak, Helle Solnask, Priit Herodes. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Arheoloog Ants Kraut – väljapaistva panuse eest Eesti Muinsuskaitse Seltsi tegemistesse nii sõna kui teoga.

Seltsi teenetemedal

Tiit Harjak – pikaajalise vabatahtliku muinsuskaitselise tegevuse, Hiiumaa arhitektuuripärandi hoidmise ja säilitamise eest.

Kolonelleitnant Kaupo Kiis – pühendunud ja tulemusliku koostöö eest pärandkultuuri ja mäluürituste korraldamisel.

Filmilooja, Käru muuseumi rajaja Aljona Suržikova, Eesti kultuuripärandi jäädvustamise ja tutvustamise eest.

Koolidirektor Mehis Pever – pikaajalise hea koostöö eest Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Tallinna Ühisgümnaasiumi vahel ja noortes muinsuskaitsehuvi äratamise eest.

Leho Lõhmus – kauaagse pühendunud ja tulemusliku tegevuse eest Eesti Muinsuskaitse Seltsis ja Nõmme Heakorra Seltsis.

Ajakirjanik Urmas Saard – Pärnumaa Muinsuskaitse Seltsi tegevuse, kodupaiga ajaloo ja kultuuripärandi tutvustamise ja Muinsuskaitse temaatika järjepideva tutvustamise eest ajakirjanduses.

Toomas Pirn – MTÜ Keskaegne Lihula juhatuse esimees, kes korraldanud vabatahtlikke arheoloogilistele kaevamistele aastatel 2011 – 2020 ja 2021. aastal Keblastes Pärnumaal ning ka ise igal aastal vabatahtlikuna aktiivselt osa võtnud nii kaevamistest kui ka muudest seltsi ettevõtmistest, nagu näiteks talgud muinsuskaitse all olevatel kalmetel ja Lihula linnusel).

Vahipataljoni tseremooniateenistuse veebel Andres Lillemägi – pikaaegse hea koostöö eest muinsuskaitseliste ja isamaaliste ürituste korraldamisel.

Seltsi tänukiri

Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt – hea koostöö eest mäluürituste korraldamisel.

Laevastiku Veteranide Klubi juhatuse esimees Aleksander Karaulov – hea koostöö eest Juminda miinilahingu ohvrite mälestusürituste korraldamisel.

Peep Pillak. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Karuteene nominendid

Karuteene medal jäi tänavu küll välja andmata, aga Peep Pillak nimetas siiski Karuteene medali nominente, keda seekord oli tervelt pool tosinat: Estonia teatri juurdeehitus; Riigimetsa majandamise keskus kultuuriväärtuslike metsade, kaitsealade, ristipuude lageraied; kivikalme „Rootsi kuninga haud” lõhkumine; Tallinnas Masti 7 ja 7a; Tallinnas Kopli 2; orkestri ja kaplanite koondmine Kaitseväes ning Politsei- ja Piirivalveameti orkestri kaotamine.

Urmas Sõõrumaa. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Patarei merekindluse omanik Urmas Sõõrumaa pöördus samuti tervitusega kokkutulnute poole ja kostitas koogi ning jookidega. Muuhulgas ütles Sõõrumaa muinsuskaitse seltsile tänu ja lisas naljatleva kuid asjaliku heasoovlikusega, et muinsuskaitsjad on omamoodi pujäänlikud, aga samas on nendega võimalik alati rääkida. „Enda kogemus ütleb just seda, et mul on tänu muinsuskaitsjatele võimalus nendega heale koostööle Rotermanni kvartalis. Seal paistab minu iseloom kõige paremini välja, et saaks taastada vana ja panna sinna külge midagi uut. Et me suudaksime ühendada vana olemasoleva ajaga.”

Meeleolukaid lugusid mängis vaskpilli ansambel Royal Brass.

Külauudised

Fotograaf Peeter Hütt


@page { margin: 2cm } p { margin-bottom: 0.25cm; line-height: 115% }
Terviklik pildigalerii neist, kes osalesid Eesti Muinsuskaitse Seltsi korraldatud 2020. ja 2021. aasta tunnustuste üleandmisel: https://myalbum.com/album/DWNRDicMv5iYyQ/

Samal teemal:

MUINSUSKAITSE SELTS TÄNAB JA TUNNUSTAB