SETOMAAL PEETAKSE XI SATSERINNA SÕIRAPÄEVA

Tükike sõira. Foto: Urmas Saard / Külauudised

12. juunil kell 12-17 toimuv XI Satserinna sõirapäev tutvustab Saatse piirkonna kui „kohopiimänulga“ traditsioone ning tõstab esile sõira, Setomaa tunnustoidu. Sõirapäeval toimuvad Saatse muuseumi õuel erinevad õpitoad, rahva osalusel valitakse parim sõirameister, laadalt leiab nii toidu- kui käsitöökraami, toimuvad erinevad ekskursioonid ning tutvuda saab eluga piiri ääres.

Kuus ümbruskonna talu avavad oma väravad ja kutsuvad külla. Setodel on sõira kohta ütlemine – koh sõira, sääl sõpru – seega on sõirapäev just see paik, kus mõnusalt seltskonnaga aega veeta.

Eestimaa kõige kagupoolsemas nurgas asuvas Saatse külas ja selle ümbruskonnas leidub põnevaid kohti ja avastamisrõõmu. Üks erilisemaid ettevõtmisi on aga Satserinna sõirapäev, mis sel korral toimub 12. juunil ning kus osalevad Saatse muuseum ning kuus kohalikku talu.

Kell 12-17 pakutakse omatehtud head-paremat ja seda kõhutäiest käsitööiluni, ollakse valmis külalistele oma kodukandist ja töödest-tegemistest jutustama ning mõnes talus võib ehk suitsusaunagi saada. Muuseumi õuel toimuvad erinevad või, kohupiima ning sõira valmistamisega seotud õpitoad. Kuna tegu on kõige piiriäärsema Setomaa muuseumiga, siis pakutakse võimalust matkata kontrolljoone serval kulgeval loodusrajal, tutvuda Saatse kui kirikuküla ajalooga ning kohtuda Saatse piirivalvekordoni teenistuskoertega. Loomulikult on võimalus osaleda muuseumis toimuval sõiravõistlusel ja degusteerimisel. Muuseumiõuelt leiab lisaks kohalike talu- ja käsitöötoodete laadale ka head tuju hoidvad esinejad – leelokoor Verska Naase’ ning Värska muusikakooli kasvandikud. Päeva juhib Indrek Sarapuu.

Sõir on laagerdamata kohupiimajuust, mida Setomaal on tehtud erilisteks sündmusteks ja külakostiks. Tõeline pidupäevatoit. Peamised koostisained on piim, kohupiim, munad, või ja sool. Igas peres on oma retsept, seega iga perenaise tehtud sõiral on oma eriline maitsevarjund. „Setomaal öeldakse:“Õgah taloh uma taar!“. Seepärast on igas talus omamoodi sõir ning neid originaalseid sõiravalmistamise salanippe saabki tulla uudistama sõirapäevale. Traditsiooni hoidmine on meie jaoks tähtis“ selgitas Saatse nulgas asuva Kriisa talu perenaine Ingrit Kala.

1. juunil jõudis lõpule Eesti teise geograafilise tähise „sõir“ registreerimisprotsess. Euroopa Komisjon kinnitas nimetuse “sõir” kaitstud geograafilise tähisena ajaloolisel Võrumaal ja Setomaal ning otsus jõustub ametlikult 20. juunil 2021. Toote nimetuse registreerimine kaitstud geograafilise tähisena näitab, et toode pärineb kindlast piirkonnast ning sellel on omadused, mis tulenevad geograafilisest päritolust. Lisaks peab vähemalt üks tootmisetapp toimuma määratud geograafilises piirkonnas.

KU päevatoimetaja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga