Mai esimesel kahel päeval koristasid Emajõe võrgustiku ettevõtjad ja organisatsioonid koos abilistega 100 kilomeetri ulatuses Emajõge. Talgute käigus eemaldati loodusest 27 000 liitrit jäätmeid.
Kõige rohkem oli prügi omavoliliselt rajatud telkimis- ja lõkkekohtades. „Üldiselt andsid tooni kõiksugu joogitaara, suitsukonid, vihmaussikarbid ning latikasöödad. Jäi mulje, et jõe ääres käiakse nii, nagu viimast korda tuleks – kogu praht käib üle õla põõsastesse,“ kommenteeris Reku talgujuht Jüri Ummik.
Puhtasse loodusesse on inimesel psühholoogiliselt raskem asju visata
Seevastu Tartu linnas jõeääri ja kallasradasid koristades oldi meeldivalt üllatunud, et prügi oli võrdlemisi vähe. “Tahaks väga loota, et Tartu inimesed ongi oma koduümbrust rohkem väärtustama hakanud ja samasugust või veel prügivabamat seisu näeb ka järgmistel aastatel. Puhtasse loodusesse on inimesel psühholoogiliselt raskem asju visata”, rääkis Lodjakoja talgujuht Karoliina Lass.
Emajõe ääres läbi viidud talgud olid olulised ka teadlikkuse tõstmiseks, sest talgute raames kaasas Keskkonnaamet ka kaldal olnud kalamehi koristusse. „Loodusesse minnes tuleb meeles pidada, et mida jaksad loodusesse viia, tuleb jaksata ka koju tagasi tuua! Jäätmete koht ei ole looduses, sest see võib olla ohtlik toiduotsingul olevatele metsloomadele, samuti lindudele ja kaladele ning ka inimesele endale,“ selgitas Keskkonnaameti järelevalveosakonna Tartumaa büroo juhtivinspektor Kristi Loit.
Tartumaa Arendusseltsi poolt koordineeritavasse Emajõe võrgustikku on kaasatud üle 30 organisatsiooni avalikust, era- ja mittetulundussektorist. Talgutel lõi kaasa üle 130 inimese. Koristati kõiki koroonaviiruse leviku tõrje reegleid järgides.
KU päevatoimetaja