Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) tegi keskkonnaministrile ettepanekud kaasamise parandamiseks asustusüksuse lähedaste riigimetsade majandamisel, nii et RMK-l oleks võimalik arvestada kohalike huvidega, mis näevad ette raiete ära jätmist või siis lageraiete asendamist tagasihoidlikuma metsahooldusega, näiteks valikraietega.
19. märtsil tegi EMA keskkonnaminister Tõnis Mölderile esmase pöördumise, saamaks selgust, kes langetab otsuse, kui suures ulatuses inimeste kodumetsades raieid tehakse. Lisaks küsis kodanikuühendus, kas on õigustatud ootuseks, et sellised metsad peaksid varundama puidutööstust toormega. EMA pöördumine oli tingitud RMK uue kaasamise juhise avaldamisest 17. märtsil, millega koos avalikustati ka ulatuslikud puhkemetsade raiekavad üle Eesti.
RMK uues kaasamise juhises tehakse inimestele kindlad ettekirjutused, missuguseid ettepanekuid metsatööde kava koostamisel oodatakse. Muu hulgas märgitakse, et riigimetsa majandajad saavad arvestada vaid nende ettepanekutega, mille üle otsustamine on nende pädevuses, kusjuures uuendusraiete mahtude üle otsustamine RMK pädevusse ei kuuluvat. Just seetõttu soovis kodanikuühendus selgust selles osas, kes siis ikkagi otsustab, kui palju lage- ja turberaieid inimeste kodumetsades tehakse.
15. aprillil saabunud vastuses selgitas keskkonnaminister, et uuendusraiete pindala välja arvutamisel arvestatakse kõigi metsadega, kus lageraied on lubatud, muu hulgas asustusüksuse metsadega. Lisaks kinnitas minister, et enne metsatöödega alustamist peavad raietöid puudutavad kokkulepped RMK ja kohalike elanike vahel sõlmitud olema, arvestades maksimaalselt erinevate osapoolte huve ning olles kooskõlas kehtivate õigusaktidega.
Kodanikuühenduse hinnangul on arusaadav, et kui RMK on kohustatud järgima arvutusi, mis määravad uuendusraiete pindala kindlaks muu hulgas asustusüksuse lähedaste metsade ehk nn kõrgendatud avaliku huviga KAH alade raievõimalustega arvestades, siis ei saa sellest tingituna arvestada ka inimeste ettepanekutega raiete ära jätmise või raieliikide muutmise osas. Kannatavad aga kohalikud elanikud ja seadusega nõutava kaasamisprotsessi demokraatlikkus.
Seetõttu tegi EMA ministrile ettepaneku raiete pindala määravatest arvutustest välja võtta asustusüksuse lähedased metsad ehk KAH alad. Sellisel juhul ei pea lage- või turberaied olema ainukesteks valikuteks, vaid võimalik on ka algsete plaanide muutmine sõltuvalt kohalike elanike antava sisendi põhjendatusest. Muu hulgas vähendaks see eeldatavat uuendusraiete mahtu ülepea, aidates vähendada üleraiet, mis on tõstnud Eesti Euroopa riikide seas raieintensiivsuse pingerea etteotsa.
Lisaks palus kodanikuühendus ministrilt kindlate juhiste määramist, mis selgitaksid, millistel alustel peab RMK kohalike elanike ettepanekuga arvestama sellisel määral, et on valmis ka raieliiki muutma või raieid üldse ära jätma. Sellisel juhul oleks paremini tagatud, et inimeste häälega arvestatakse, kui nende argumendid on piisavad ning arusaadavalt esitatud. Juhised peavad tagama inimeste kodumaastike rekreatiivsete väärtuste säilimise ja kaitsemetsade funktsioonide hoidmise.
Kui KAH aladega seotud kogukonnad suudavad tuua RMK raiekavade vastu pädevad argumendid või otsivad riigiga mõistlikku kompromissi, pakkudes lage- ja turberaietele alternatiive väiksemamahuliste hooldus- ja valikraiete näol, siis peab RMK olema võimeline algsed plaanid ümber tegema ning põhjendatud vajaduse korral KAH aladelt saadavast puidukogusest loobuma, et Metsaseadusega nõutav kaasamine vastaks demokraatliku ühiskonna nõudmistele.