Helilooja ja laulva revolutsiooni lauliku Alo Mattiiseni (1961-1996) 60. sünniaastapäeva tähistatakse tema sünnilinnas aknanäitustega Betti Alveri muuseumis, Jõgeva muusikakoolis ja Jõgeva raamatukogus.
Et inimeste kokku tulemist eeldavaid juubelisündmusi praegu korraldada ei saa, otsustasid muusikakool, raamatukogu ja Betti Alveri muuseum, oma akendele välja panna heliloojale pühendatud näituse, mida saab vaadata vabas õhus ja koroonapiiranguid rikkumata.
võib näha Alo elu eri etappidest kõnelevaid fotosid
Jõgeva muusikakoolis, kust algas Alo Mattiiseni muusikutee ja kus kümme aastat tagasi avati tema nime kandev klaveriklass, on näitusega hõivatud kõik Suure tänava poolsed esimese korruse aknad. Seal võib näha Alo elu eri etappidest kõnelevaid fotosid. Juurde saab lugeda helilooja elulugu ja mitme inimese mõtteid temast. Esemetest on väljas Alo esimene pill, lasteklaver Gauja, ning kaunis skulptuur, mille omanikuks sai Alo siis, kui ta 1988. aastal Eesti Raadio aasta muusikuks kuulutati.
Aloga seotud fotosid saab näha ka muuseumi ja raamatukogu akendel, raamatukogu töötajad otsisid oma fondist välja ka raamatuid, milles Alo isik ja looming kajastust leidnud. „Seoses sünniaastapäevaga suurenes ka huvi Alo Mattiisenist jutustavate raamatute vastu,” ütles Jõgeva raamatukogu direktor Kristi Pukk.
Raamatukogu näitusel saab näha ka Alo lapsepõlve loomekatsetuse „Käo kukkumise aeg“ ning viie isamaalaulu käsikirjalisi noote, Meedi Ümara maalitud Alo-teemalist portselantaldrikut jm.
Jaan Lukas