ÜÜRATU AUTODE RIVI LOOKLES PÄRNU TÄNAVATEL

Suur pildigalerii

Laupäeval kell 11.27 algas kevad. Samal ajal võis Pärnu Raeküla linnaosas märgata paljude sõiduautode kogunemist. Enamikel sõidukitel lehvisid sinimustvalged lipukesed. Jäi mulje, et kodudest väljunud kohalikel polnud toimuvast suurt aimdust ja ruuporist valjuhäälseid selgitusi ei jagatud – ei kogunemise alguspunktis, ei vahepeatuses Port Arturi parklas ega ka mitme tunni pikkusele üüratus kolonnis sõidule läbi Pärnu järgnenud lõpp-peatuses Sauga alevikus.

Kevade algust siiski lippudega liikumisel ei tähistatud, aga paljud lehvitasid rõõmsalt läbi autoakende või astusid kaamerat silmates autost välja. Seda siiski mitte lausa sõidu pealt. Oli ka umbusklikke, kes uurisid ettevaatlikult, kelle jaoks pildistatakse.

Külauudiste reporterit ära tundes viipas käega legendaarne jooksumees – maratoonar – Jüri Leesmäe, kes tänavu jaanuaris tähistas oma seitsmekümne viiendat sünnipäeva. Küsisin Jürilt, miks ta ei naerata nagu enamik teisi. „Mida siin naerda on? Kõik see autode rivi on selleks, et Jüri Leesmäe enam kunagi ei jookseks, et ta saaks kätte kopsu viiruse… Aitäh! Noh, tee pilt ka,” lausus Jüri tõsisel ilmel.

Mida siin naerda on?

Teistsuguse meelsusega seisis ülipikas autoderivis Tauno Jürgenstein, kes ei teadnud liikumise marsruuti ega lõpetamise asukohta ja arvas, et korraldajad võivad seda käigult ka muuta. Ta teadis sedagi, et lisaks lippudele soovitati kaasa võtta kalmuküünla, mis lõpp-punktis süüdatakse. Korraldaja nime polnud kuulda. „Mina ei organiseeri, aga võin osaleja vaatevinklist oma mõtteid jagada. On öeldud, et kuna korraldada vist ei tohi, siis keegi ei korraldagi. Inimesed lähevad ise sõitma ja teised lihtsalt sõidavad sabas. Selline ametlik retoorika,” rääkis pärnakas, kes juhatas ka Facebooki lehele „Sõidame Eestimaa Vabaks!”. Selles kirjutatakse, et põhilised inimõigused on esmatähtsad ja nende üle ei kaubelda! „Me seisame ühiselt viie olulise vabaduse eest: sõnavabadus, liikumisvabadus, valikuvabadus, kogunemisvabadus, tervisevabadus.” Samad loosungid olid kleebitud ka mitmete autode klaasidele.

Sõideti ohutulede vilkudes ja signaalitades kolmekümnega. Alustati Laane tänava ristmikult kus autode rivi saba ulatus Riia maanteel nii kaugele kui silm ulatus nägema. Täpset vastust autode koguarvu kohta ei õnnestunud saada. Nimetati umbkaudu 80 kuni 100. Üksikute hinnangul, ka politsei arvamusel, kuni 150. Kuna valdavalt oli vähemalt üks kaassõitja, mõnedel rohkemgi, siis inimeste hulka võis arvestada mitmesajaga. Sõideti mööda Merimetsa, Mai, Papiniidu, Metsa, Mai, Tammsaare, Supeluse tänavat endise mudaravila (Hedon SPA & Hotel) esisele ringristmikule. Sealt tagasi Supeluse tänavale ja uuesti Tammsaarde, et teha Kanali tänava ristmikult tagasipööre samale puiesteele. Edasi Aia tänavale, Laiale. Vahepeatus toimus Port Arturi jõeäärses parklas. Sealt suunduti kesklinna silda ületades Tallinna maanteele, sihtkohaga Sauga Coop kaupluse parkla. Kui kolonni esiots oli jõudnud endise mudaravilani, olevat rivi sabaots asunud alles kusagil Mai tänaval Raja ristmiku kandis. Tänavate ääres kohtas autodele vastulehvitajaid. Mitmed peateel liikunud autod andsid peatudes märku, et kõrvalteelt tulev pika kolonni väiksem üksus saaks peatumatult edasi liikuda. Vee tänaval andis teed koguni üks liinibuss. Märgata võis ka politseivärvides vilkureid, kes tagasid üldist korda.

Miks nendega? Tuli ju midagi ette võtta.

Raeküla elanik Piia Karro-Selg rääkis kahjutundes, et ei saanud eilsel sündmusel osaleda: „Olin seotud teiste tegemistega, aga mõttes olin nendega. „Miks nendega? Tuli ju midagi ette võtta. Viimane aasta on olnud pingeline. Inimesed on üksteise vastu üles ässitatud. Sõimatakse, süüdistatakse, eemaldutakse. Tegelikult inimestega ei räägita, vaid on välja kujunenud mingid stamp hüüdlaused, millega meid üritatakse paika panna. Hetkeolukord on väga revolutsiooniline. Tänaseks meist nii paljudel reaalsed koroonakogemused, mis ei vasta sellele, kuidas seda kõike kujutatakse. Mina kuulun nende hulka, kes on kogenud sisuliselt sünnist saati riiklike valesid, miks peaksin ma tänaste riigijuhtide sõnu uskuma. Jah, ka mind on korrale kutsutud, et kogukonna liidrina ei tohiks ma nii väljendada, kuid täna ju ei anta vastuseid väga olulistele küsimustele, miks kõik need piirangud, kuidas reaalselt majandus uuesti taastada jne. Minu arvates oli tänase näol tegemist vähimaga, mida sai teha. Jah, kahjuks autodega, kuna teisiti ei oleks saanud. Mul on lihtsalt väga kahju, et võimul olijail, ka meile mõlemale tuntud isikuil, tunduvad rahva mured kaugeks jäävat ja jätkatakse nende stamp loosunglike väidete jagamist. Vot sellised mõtted,” avaldas arvamust Raeküla Vanakooli keskuse juhataja.

Urmas Saard