Urmas Saard, Eesti Kodanikeajakirjanduse Seltsi liige ja Külauudiste reporter;
Ain Keerup, 16-aastase koolijuhi kogemusega haridusteaduse magister ja Eesti lipu seltsi liige
Urmas: Käesolev töönädal algas tavatult pika telefonivestlusega. Helistajaks oli väga auväärsesse ikka jõudnud vanahärra, kes kogu elu elanud Sindi linnas ja kes tänavu septembris võib tähistada oma 90. juubelit. Ta palus mitmetele küsimustele vastuseid, milleks Külauudiste toimetajal puudusid ammendavad vastused.
Lisaks terase vaimuga vanahärrale on viimastel päevadel toimetuse poole pöördunud veel mitmed teisedki inimesed. Kellel on olnud midagi teatada või tähelepanu juhtida, kellel midagi küsida. Kõigi pöördumiste keskmes pöörleb ainult üks teema, mille võiks pealkirjastada kahe sõnaga: „Tõrjutud noored”. Elava arutelu aluseks on eelmise nädala laupäeval Pärnu Postimehes avaldatud artikkel „Tori valla algatus põhjustas Sindi noortes pahameelt”, sama uudis veebilehes muudetud pealkirjaga „Tori valla algatus nörritab Sindi noori”.
Kuna maakonna lehte huvitas pika ajalooga Sindi noortevolikogu algatusgrupi seos Sindi gümnaasiumi endise direktoriga ja seda küsis loetu põhjal ka auväärt härra ning nii mõnigi teine, siis otsustasin käesoleva nädala teisipäeval teha ka Külauudistes ajalugu. Mulle teadaolevalt pole kordagi varem Külauudiste infoveski toimetajad koostanud uudist või arvamuslugu mitmete töötajate ühistööna. Keerup ei kuulu küll Külauudiste toimkonda ega ka mitte Eesti Kodanikeajakirjanduse Seltsi, aga tegin talle ettepaneku ühistööks, mille tulemusena valmiski käesolev artikkel. Seega pole tegemist klassikalise usutlusega, vaid võrdselt panustanud osaliste ühistööga, kuhu sai kaasatud ka noortevolikogu noori.
Ajakirjandust kaasati eesmärgiga selgitada välja, kas teatud vanuses noortele noortevolikokku pääsemise piiramine Tori vallavolikogu otsusega on seaduslik, korrektne ja õiglane.
Ain: Ajakirjandus on sõltumatu ja erapooletu. Nii peaks see olema ja nii peaks ka jääma.
Pärnu Postimehes ilmunud artiklis see päris nii ei jäänud. Ajakirjandust kaasati eesmärgiga selgitada välja, kas teatud vanuses noortele noortevolikokku pääsemise piiramine Tori vallavolikogu otsusega on seaduslik, korrektne ja õiglane. Artiklist saime teada, milline on minu seos Tori valla noortevolikogu algatusgrupi liikmetega, aga kas vallajuhtide tegevus on kuidagi ebaseaduslik või vähemasti ebaõiglane, teada ei saanudki. Loomulikult on toimetaja õigus määrata lehe sisu, kuid sihik teema käsitlusel võiks siiski paika jääda.
Urmas: Võibolla siis rääkidagi, milline seos sul noortega on?
Nad on tõestanud, et suudavad olla kogukonnale ja ka omavalitsusele head koostööpartnerid.
Ain: Juhtisin Sindi gümnaasiumit aastatel 2007-2020, mistõttu on olnud au olla pea kõikide endise Sindi noortevolikogu algatusgrupi ja praeguse Tori valla noortevolikogu algatusgrupi liikmete direktor. Mõnedele neist isegi ainus direktor kogu kooliaja vältel. Olen neid näinud kasvamas väikestest poistest ja tüdrukutest väärikateks noormeesteks ja neidudeks. Tean, millised nad olid, ja tean, millisteks nad on kujunenud. Nad on tõestanud, et suudavad olla kogukonnale ja ka omavalitsusele head koostööpartnerid. Kui keegi pole neist midagi kuulnud, siis siin ma ei näe süüd noortel. Tänu noortevolikogu algatusgrupile möödus ka äsjamöödunud vabariigi aastapäev Sindi linnas traditsioonilise lipuriviga.
Urmas: Muide, sama härraga vestluse ajal hoidis ta ajalehte enda ees ja huvitus väga suure huviga artikli juurde lisatud fotol nähtud noortest, kelle hulgast tundis maski tagant ära üksnes Raido Nazarovi, algatusrühma eestvedaja. Ilmselt teistel varjasid maskid nägu veelgi kõrgemalt. Ta küsis kõigi nimesid, uuris nende praegust tegevust, kui õpivad, siis kus, kui töötavad, siis kellena?
Juhatusse kuulub neli noort: Raido Nazarov, Georgina Ristoja, Chätlyn Parts ja Mirette Juurikas. Ülejäänud kaheksa liiget on Ketrin Kärg, Kertu Õunapuu, Karl Hussar, Fred Hussar, Annabel Vilgats, Kärt Kangur, Andro Seppi, Õnneli Pilliroog.
Ain: Anname noortele võimaluse endid ise tutvustada nii kuidas nad seda ise soovivad teha, ilma konkreetseid küsimusi esitamata.
Georgina Ristoja: Olen 21-aastane. Õpin Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis ettevõtluse ja projektijuhtimise erialal ja samaaegselt käin ka tööl. Mulle on oluline õiglus, ausus ja headus.
Chätlyn Parts: Olen 21-aastane aktiivse eluviisiga noor tudeng. Õpin Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias kogukonnahariduse ja huvitegevuse eriala teisel kursusel. Kooli kõrvalt käin tööl Ugala teatris teenindajana. Minu jaoks on elus kõige olulisemad Minu inimesed, kes on alati mul olemas ja kellele olen mina alati olemas. Ma hindan, et inimesed oleksid ausad, otsekohesed ja inimlikud üksteise suhtes.
Mirette Juurikas: Olen 21-aastane aktiivne noor. Õpin Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis Turismi- ja Hotelliettevõtluse erialal. Olen ka aktiivne üliõpilasesinduse liige. Kooli kõrvalt töötan Estonia Resort & Spa restoranis. Armastan lugeda, reisida, võrkpalli mängida ning vabaaega veeta pere ja sõpradega. Hindan lojaalsust, enesekindlust ja heatahtlikkust.
Raido Nazarov: Olen 22-aastane. Tööalaselt helitehnik ja ehitaja. Huvitun ajaloost, autobiograafiast, geograafiast, kultuurist, psühholoogiast, arhitektuurist, kunstist ja muusikast. Pean elus tähtsaks ausust, lojaalsust, õiglust, mõistmist ja huumorimeelt.
Urmas: Olid koolijuht läinud aasta jaanipäevani. Kas sealt edasi asusid kohe noorte niiditõmbajaks nagu Kati Aasa artiklist loeme. Või võtsid ohjad enda kätte mullu detsembris? Kui Sindi noored kutsusid mind 7. detsembril nende noortevolikogu reorganiseerimise esimesele koosolekule, siis ma sind nende hulgas miskipärast ei märganud. Kas tõmbad niite avalikkuse eest varjatud kujul?
Ain: Möödunud jaanipäevast, kui minu teed Tori vallaga lahku läksid, pole ma sekkunud ei kooli ega ka valla tegemistesse. Nii tundus õige. Võrdlusena sobiks ehk ütlus, et väljakolinu ei peaks targutama uute elanike mööblivaliku ja selle paigutuse üle. Lugedes Külauudistest sinu uudisnupukest, kus kirjutati Tori noortevolikogu algatusrühma loomisest, olin pisut üllatunud. Miks? Seetõttu, et sinna kuulusid ju endised Sindi noortevolikogu algatusrühma liikmed. Tundus pisut uskumatu, et vallajuhid on sellise arengu poolt. Sel hetkel ma ei teadnud, et see on täies ulatuses noorte enda algatus. Arvasin siiralt, et ka vallal on selle algatuse juures oma roll. Tekkis ka mõte, et miks seda just praegu vaja on?
Urmas: Pean sind hetkeks katkestama ja vabandama, kui läksin ekslikult mõttes kaasa Pärnu Postimehes mainitud niiditõmbaja kujundiga. Aga laupäeval seda artiklit lugedes kangastus kohe silme ette kolm aastat tagasi Postimehest loetud lause katkend: „…kõik, kes on Poola poliitikat terasemalt jälginud, saavad aru, et niite tõmbab seal praegu ainult üks mees.” Ei, ma ei arva, et oleksid noorte eesotsas niite vedamas.
Ain: See mis järgnes, oli juba tuttavam käekiri. Vallajuhid kutsusid noored kohtumisele, rääkisid koostööst, kuid käisid ka koheselt välja info, et vald on juba noortevolikogu loomise ette võtnud ning põhimääruse osaski suur töö tehtud. Noortele, kes on harjunud olema eestvedajad, tundus selline suhtumine üllatav ja isegi pisut ebaõiglasena. Kohtumiselt lahkuti teadmisega, et neile saadetakse põhimääruse projekt tutvumiseks ja parandamiseks. Tõsi, mõistan, et kohalik omavalitsus vastutab ja seetõttu ehk ka suunab tegevust. Kuid kas selline jõuline ühepoolne tegevus ongi noorte kaasamine ja nende usaldamine? Juba siit hakkas teema viltu kiskuma, ja mitte ainult noorte arvates. See, et põhimäärust jagati paljudesse paikadesse on väga kiiduväärt. Küsimusi tekitab kõigile avalik valda saabunud muudatusettepanekute tabel. Süvenedes selgub, et sisuliselt tehtigi Are, Tori ja Sauga piirkonna noortelt ja ka Sindi Avatud Noortekeskuselt üks ja üsna identne ettepanek – viia noortevolikogu liikmete vanusepiir 26 eluaastalt 21 eluaastani. Terasemad märkasid, et valla poolt koostatud põhimääruses oligi algseks ülempiiriks 26. Rohkem sisulisi ettepanekuid nendest aruteludest ei sündinud. Usun, et kõike polegi võimalik loogikaga selgitada, aga selline mõtete kokkulangevus pani üllatuma. Isegi kui seda tehti, nagu selgitused vallalt ütlevad, põhjusel, et vanemad ei domineeriks nooremate üle, siis julgen siiralt kahelda, et noored ise selle mõtte algatajad olid. Arutelud toimusid ju noorsootöötajate juuresolekul. Ja see oleks eriti kurb teadasaamine kui noorsootöötajad on andnud abikäe teatud osa noorte õiguste piiramiseks.
Urmas: Ütlesid äsja ilusasti, et kohalik omavalitsus vastutab ja seetõttu ehk ka suunab tegevust. Eelnevast jutust jääb hoopis mulje, et antud juhul on kohalik omavalitsus ise kavalalt noorte seas niite vedamas ja valikuid tegemas, keda üldse sellesse niidistikku lubada.
Ain: Sindi noored, arvates veel, et nad ongi endiselt läbirääkimiste laua taga koostööpartneritena, tegid hulgaliselt muudatusettepanekuid. Võib ju vaielda, kas noorte kõik mõtted on reaalselt ellu rakendatavad, kuid 13:0 kaotuseks kindlasti valmis ei oldud. Mitte ükski Tori valla noortevolikogu algatusrühma ega ka Sindi gümnaasiumi õpilasesinduse ettepanekutest toetust ei leidnud. Ei proovitudki kompromissi saavutada, kuigi ruumi selleks oli.
Haridus- ja noorsookomisjonis toimunud arutelu kujunes noortele šokeerivaks. Nad pidasid vajalikuks oma muljeid ka minuga jagada. Detaile teavad ja saavad jagada vaid koosolekul osalejad. Siiski jäi neile teadmine, et vanusepiiri suhtes toetab komisjon 26 eluaasta rakendamist.
Tegelikult tõugati need, kellest sõltub mõne aja pärast valla tulevik, lihtsalt kõrvale.
Volikogu ülekannet jälgides saab igaüks osa teadmisest, et Tori vallavalitsus ei toetanud haridus- ja noorsookomisjoni otsust ning leidis taaskord, et õige on siiski rakendada vanusepiiriks 21 eluaastat. See tähendas sisuliselt valdava osa Tori noortevolikogu loomise algatajate uksest välja saatmist. Seda kuuldes ei suutnud oma kõrvu uskuda. Vallajuhtide põhjendus, et noored võivad kandideerida volikogu valimistel on ikka pisut läbimõtlemata lause. Tegelikult tõugati need, kellest sõltub mõne aja pärast valla tulevik, lihtsalt kõrvale. Põhjendus, et noored vanuses 22-26 eluaastat ei osale nii ehk naa noortekeskuste tegevustes, väga kandev ei ole. Miks peaks üks kõrgkoolis või tööl käiv noor veetma õhtuid noortekeskuses? Minul vastust ei ole. Ehk keegi ütleb.
Endise koolijuhina pean väga oluliseks noorte kaasamist, nende suunatud arendamist ja neile erinevate võimaluste loomist kogemuste saamiseks.
Endise koolijuhina pean väga oluliseks noorte kaasamist, nende suunatud arendamist ja neile erinevate võimaluste loomist kogemuste saamiseks. Ja kui nad paluvad, annan neile abikäe ka täna. Kindlasti pole koostöö alati kerge ja mugav, sest neil puudub elukogemus. Ja siin on kogemustega inimeste kohustus neid toetada ja suunata. Mitte kõrvale lükata.
Olen noortele väga tänulik, et nad on mind usaldanud ja oma aruteludesse kaasanud. See on väga suur tunnustus.
Jään suure huviga ootama kohalikke valimisi ja sellega kaasnevat lubaduste laviini. Eriliselt ootan loosungeid noorsootöö vallas.
Olen püüdnud üha enam rõhutada inimestele, kellega suhtlen, et sõnad ja teod peavad käima käsikäes. See on koostöö ja arengute alus.
Urmas: Tänan, Ain! Esimene kahasse kirjutamine on tehtud ja esimene pääsuke lendu lastud. Võibolla tuleb juhust ja põhjust edaspidigi midagi koos kirjutada.
Ain: Tänud vastu ja tänu ka noortele, kes meie vestlusega ühinesid.
Urmas: Noorte sõnad kandsid suurepärast sõnumit! Nagu märkasime, hindavad kõik neli ennast iseloomustanud noort ausust. Pole põhjust kahelda, et see omadus juhib kõiki teisigi. Lisaks nimetati õiglust, headust, otsekohesust, inimlikke suhteid, mõistmist, lojaalsust ja ei unustatud ka huumorit.