Tänavusel üle-eestilisel mardi- ja kadrisantide rahvaloendusel pani end kirja 3909 mardi- ja kadrisanti. Mardi- ja kadriperesid oli kokku 373. Esmakordselt tuli teateid, et sanditamas on käidud virtuaalkeskkonnas ning vabas õhus. Üks sanditajate pere jagas õnne väljaspool Eestit – Luksemburgis.
Sel aastal oli mardisantide vägi kadrisantide omast oluliselt suurem. Et kadrilaupäev sattus perioodi, mil koroona teine laine võttis maad, otsiti nutikalt alternatiivseid santimisvõimalusi. Marti jooksis 2939 inimest ehk 72% sanditajatest, kadris käis 970 inimest ehk 27% rahvaloendusel vastanutest. Võrdluseks – 2019. aasta loendusel pani end kirja 325 seltskonda mardisante ja 276 seltskonda kadrisante, kokku 3 929 inimest. Seega on tänavune tulemus keerulist olukorda arvestades muljetavaldav.
Enim mardisante oli kirja pandud Harjumaalt (797), kelle kannul oli tihedalt Tartu maakond 734 mardisandiga. Kadrisanditamine oli Harjumaa järel (348 kadrisanti) kõige populaarsem aga Saaremaal (112).
Kõige enam mardi- ja kadrisante ühe elaniku kohta võis leida just väiksematest maakondadest, tabelit juhib Saaremaa, kus käis jooksmas kokku 439 mardi- ja kadrisanti. Marti ja katri armastatakse perest peresse joosta ikka kambakesi – enim nelja- ja kolme-, kuid ka viie- ja kaheliikmelistes rühmades. Tänavu andsid tooni ka vabas õhus korraldatud mardi- ja kadrisantide üritused, kus ruumipuuduse üle kurta ei saa ning sanditajate pered olid üsna rohkearvulised.
Üle-eestilise mardi- ja kadrisantide rahvaloenduse korraldajaks on Eesti Folkloorinõukogu, kelle soov on „Hakkame santima!“ aktsiooni kaudu elavdada Eesti sanditamistavasid, värskendada rahvakalendri tähtpäevadega seotud teadmisi ning anda eestimaalastele põhjus üheskoos midagi positiivset korda saata. Esmakordselt paluti mardisantidel end kirja panna 2018. aastal, kuid nii mardi- kui kadrisantide rahvaloendust viidi esmakordselt läbi 2019. aastal.
Kristi Pumbo
Eesti Folkloorinõukogu teabe- ja projektijuht
Samal teemal:
