Sotsiaalminister Tanel Kiik tutvustas tänasel valitsuskabineti nõupidamisel Euroopa Komisjoni ja ravimitootja Moderna COVID-19 vaktsiini eelostulepingut. See on üks seitsmest Euroopa Liidu vaktsiiniportfelli eelostulepingust, millega eelmisel nädalal valitsus ühineda otsustas.
Riigiasutused ja tervishoiusüsteem teevad ettevalmistusi, et alustada vaktsineerimisega niipea, kui vaktsiinid Eestisse jõuavad. Esimesed vaktsiinid võivad saada EL müügiloa aastavahetuseks ning esimesed tarned jõuda Eestisse jaanuaris.
Valitsuse liikmed andsid möödunud nädalal põhimõttelise heakskiidu Eesti ühinemisele kõigi seitsme Euroopa Liidu ühishankes oleva vaktsiinitootja lepinguga. „Valitsus sai ülevaate Euroopa Komisjoni ja Moderna vahel sõlmitavast COVID-19 vaktsiini eelostulepingust. Euroopa Liidu ühine vaktsiiniportfell hajutab riske, kui mõne vaktsiini arendamine, turule tulemine või tootmine peaks takerduma ja tagab, et vaktsineerimisega saab alustada Eestis samaaegselt teiste Euroopa Liidu riikidega,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Nii riigiasutused kui tervishoiusüsteem teevad ettevalmistusi selleks, et olla valmis COVID-19 vaktsiinide tarneteks juba järgmise aasta alguses ja saaksime alustada vaktsineerimisega esimesel võimalusel.“
Eesti on praeguseks ühinenud ravimitootjate AstraZeneca, Jannsen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna lepingutega. Euroopa Liidu ühishankes on Euroopa Komisjonil sõlmitud leping ka vaktsiinitootjaga Sanofi, millega Eestil on võimalik liituda hiljem. Läbirääkimised on käimas veel ka vaktsiinitootjaga Novavax. AstraZeneca lepinguga soetab Eesti COVID-19 vaktsiini ca 600 000 inimesele, Jannsen Pharmaceutica NV lepinguga ca 300 000 inimesele, Pfizer/BioNTech lepinguga ca 300 000 inimesele, Curevaci lepinguga ca 330 000 inimesele, Moderna lepinguga ca 117 000 inimesele.
Lepingute kohaselt hakatakse vaktsiine liikmesriikidesse tarnima pärast seda, kui vaktsiin saab Euroopa Liidus müügiloa. Eestil on vaktsiinitootjatega kokkulepe, et vaktsiinid tarnitakse terviseametisse, kus tagatakse vaktsiinide hoiustamiseks vajalikud tingimused (sh eriti madalad temperatuurid ning külmahela nõuete järgmine). Eesti korraldab riigisisese vaktsiinide laialiveo vaktsineerimispunktidesse vastavalt koostamisel olevale vaktsiinide jaotuskavale. Transport tagatakse selliselt, et vaktsineerimispunktides ei ole vaja luua tavapärasest erinevaid hoiutingimusi. Ka kõige pretensioonikamad vaktsiinid säilivad viis päeva tavatingimustel.
„Vaktsiinid hakkavad Eestisse saabuma järk-järgult mitme kvartali jooksul. Oleme juba suve algul kaardistanud riskirühmad, kellele soovime võimaldada vaktsineerimist esmajärjekorras,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Need on ennekõike tervishoiu- ja hoolekandetöötajad, tervishoiuasutustes töötavad inimesed, hoolekandeasutuste elanikud, vanemaealised ja teatud krooniliste haigustega inimesed, elutähtsate teenuste osutajad. COVID-19 riskirühmas on Eestis veidi enam kui 300 000 inimest. Seejärel on kavas võimaldada vaktsineerimist kõigile Eesti elanikele, kes seda soovivad.“
Pfizer ja BioNTech on esitanud Euroopa ravimiametile taotluse tingimuslikuks müügiloaks COVID-19 vaktsiinile BNT162b2. Kui esitatud andmed tõendavad üheselt ja põhjapanevalt vaktsiini kvaliteeti, ohutust ja tõhusust, annab Euroopa ravimiameti inimravimite komitee vaktsiinile hinnangu 29. detsembriks planeeritud erakorralisel koosolekul. See tähtaeg võib andmete hindamise käigus siiski muutuda.
Moderna Biotech Spain on esitanud Euroopa ravimiametile taotluse tingimuslikuks müügiloaks Moderna COVID-19 vaktsiinile (mRNA1273). Kui esitatud andmed tõendavad üheselt ja põhjapanevalt vaktsiini kvaliteeti, ohutust ja tõhusust, annab Euroopa ravimiameti inimravimite komitee vaktsiinile hinnangu 12. jaanuariks planeeritud erakorralisel koosolekul. See tähtaeg võib andmete hindamise käigus siiski muutuda.
KU päevatoimetaja