Tapa segakoor Leetar. Foto erakogust
Jätkates vestluste sarja Vaba Rahva Laulul osalevate kooridega andis rahvusvahelisel muusikapäeval, 1.oktoobril, Külauudistele intervjuu segakoor Leetar koorivanem Kairi Kroon.
Tapa segakoori Leetar koorivanem Kairi Kroon: „Lauldes taas teele vaba rahva laulule hakkas 1992. aastal Eestis kehtima oma rahana Eesti kroon, taasiseseisvas Eesti Vabariigis valiti esmakordselt Riigikogu ja president.” Omariikluse taassünd andis aga hoogu ka viljeelule. Lääne-Virumaa linnas Tapal loodi segakoor Leetar, mis alates sellest ajast osalenud kõikidel üldlaulupidudel, tundnud rõõmu osalemisest isamaalisel sündmusel Vaba Rahva Laul ja laulab laule mitmekülgses repertuaaris.
Üks meeliülendavamaid esinemisi segakoorile Leetar oli hiljutine Vaba Rahva Laul Haapsalus. Millised on eredamad muljed sündmusest?
Kairi Kroon: Vaba Rahva Laul on üks ütlemata sümpaatne ja tore üritus. Tänapäeval kipuvad maakondlikud või siis suuremad laulupeod ning mis tahes üritused kalduma suureks kommertslikuks ettevõtmiseks, aga selle ürituse puhul paelubki see, et kõik on nii südamlik ja rahvuslik. Leetari kooriga oleme osalenud mitmetel Vaba Rahva Laulu üritustel ja oleme alati rahule jäänud ning sooja tundega õhtul või ööhakul koduteele rännanud. Tahaks kiita korraldajat Ülo Kannistot, kes ongi ju mees rahva seast – lihtne, südamlik, siiras oma tegemistelt ja organiseerimiselt. Ei ole üleolevat suhtumist ega kõrki käitumist, mida paraku igal pool mujal on tunda, kuid rahvuslike ürituste väärtushinnangute pagasisse ei sobi ju kõrkus.
Ülo oma siirusega köidab heasüdamliku laulurahva. See hasart toimetamisel ja muretsemisel, et ikka kõik laabuks, on kohati isegi uskumatu. Nagu seegi, kui odavalt ja kokkuhoidlikult ta saavutab näiteks peokvaliteedi. Ei ole ülepakutud toitlustamise hindu ega noodiraamatute kohutavaid hindu. Ülo toimetamine on tõestus, et saab küll korraldada ka nii, et laulu- ja tantsurahvale jääb hinge teadmine, et temast hoolitakse! Aitäh ja jõudu Ülole ning tema võrratule meeskonnale, keda ta enda ümber ja lähedusse on suutnud “võluda”! Kindlasti osaleme ka aastal 2021 Rakvere Vallimäel toimuval Vaba Rahva Laulul. See on ju juba järjepidevust koguma hakanud suvine traditsioon. Kõik paigad, kus on Vaba Rahva Laul toimunud, on vahvalt valitud ja teate, kui sümpaatne on, kui Ülo vahest kirjutab või helistab, et mida näitkeks segakoori Leetar meeskond arvab üht-teist ürituse korraldamisest või pakub õnnestumise nimel ehk ideid. Kaasatakse ka tavainimest. Algul oli see kuidagi võõras, et miks ta küsib jne. Aga tegelikult on see ju ühte hoidmise üheks sümboliks, et arvestatakse ka nendega, kellega koos ühise eesmärgi – õnnestunud peo poole – pürgitakse. Jõudu ja jaksu ning ikka lauldes taas teele Vaba Rahva Laulule.
Kui kaua on segakoor Leetar laulnud?
Kairi Kroon: Segakoor Leetar loodi sügisel 1992. aastal. Koorilaulu traditsioon meie väikelinnas ulatub palju kaugematesse aastakümnetesse. Järjepidevalt on seda harrastatud eelmise sajandi algusest ja üldse on väike Tapa linn kultuurikollektiivide poolest väga rikas. Meie oma segakooriga peame oluliseks südameasjaks kohaliku kultuurielu arendamist.
Kes on Leetari koorijuhid?
Kairi Kroon: Koori ees on olnud väga väärikad ja lugupeetud dirigendid. Esimeseks dirigendiks oli Ahti Raias, kes on kahjuks juba manalateel. Peale Ahti Raiast dirigeerisid koori Marge Matson, Liis Vahter, Andres Heinapuu, Martin Trudnikov. Hetkel on koori ees dirigeerimas Ka Bo Chan ja Liina Lippasaar. Oleme ikka uhked ka, et selline professionaalne „kahurvägi“ meid on juhendanud ja et dirigendid igal nädalal Tallinnast Tapale sõidavad.
Kuidas iseloomustate oma koori kodupaika ?
Kairi Kroon: Segakoor Leetar tegutseb Tapa valla piirkondlikus keskuses Tapa linnas. Linn oma suuruse, asukoha ja logistikavõimalustega on Tapa valda ühendavaks sõlmpunktiks. Tapa valla Tapa linn on väga oluline riigikaitseline keskus Eestimaal – siin tegutseb Kaitsejõudude Tapa Väljaõppekeskus ning valla põhjapiirile rajatakse kaitsejõudude keskpolügooni. Tapa vald on rikas kaitsealuste loodusobjektide poolest ja linnast voolab läbi Valgejõgi. Ühesõnaga ilus looduskaunis paik ning teised Eestimaa keskused on meile väga lähedal.
Iga koori visiitkaardiks on repertuaar?
Kairi Kroon: Segakoori repertuaari kuulub erinevat muusikat. Nii klassikalist koorilaulu, kirikumuusikat ning kergemuusikalisi teoseid, mis on koorile seatud. Oleme ise ka agarad kooriloomingut looma. Selleks on meil hea koostööpartner helilooja Urmas Lattikas, kes on Tapalt pärit. Koostöös temaga on valminud mitmeid koorilaule, sõnade autoriks olen olnud ma ise. Osaleme vabariiklikel kooriüritustel ja loomulikult edendame kohalikku kultuurielu koostöös teiste isetegevuskollektiividega. Meie koori kanda on Tapa valla kõige suurem muusikaüritus: „Tapa valla muusikapäevad“, mida korraldame käesoleva aasta sügisel juba neljateistkümnendat korda. Segakooril ei ole vahele jäänud ükski üleriigiline üldlaulupidu, kus osalevad iga viie aasta tagant Tallinna lauluväljakul lauljad üle Eesti. See on Eestlaste suur laulupüha!
Ühe vinge koori tegevus ei saa vist piirduda ainult laulmisega?
Kairi Kroon: Lisaks laulmisele on kooril väga vahva seltsielu, kuna kooriliikmed on kokku juhtunud kõik väga sõbralikud ning vahvad. Meil on ühised jalgratta- või metsamatkad, vahvad väljasõidud koos laulu, spordi ja saunaga. Meie seas on mitmeid pillioskajaid, kes pillimänguga koosviibimistel meeleolu pakuvad. Ühistel üritustel osalevad sageli ka pereliikmed. Üheskoos oleme toeks üksteisele muredes ja rõõmustame koos teineteise rõõmude ja edu üle. Vahvate sõprade üle tunneme ka siirast head meelt ning oleme põnevil kohtumishetkede eel.
Usutles Jaan Lukas
Samal teemal:
KÜLLI ŠORIN: KINDLASTI TASUB VABA RAHVA LAULUL KÄINUTEGA VESTELDA
KÕIK VABA RAHVA LAULUD SAID VIHMAST HOOLIMATA HAAPSALUS LAULDUD
VABA RAHVA LAUL ON HAAPSALUS KOHE ALGAMAS