Käesoleval nädalal ilmus Apollo raamatukaupluste müügilettidele 35 artiklist koosnev kogumik „Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020“.
Uue ajalooraamatu autorid on Aldo Kals ja Henn Põlluaas. 143 leheküljelise trükise koostamine ja avaldamine ajastati teadlikult Eesti Vabariigi ning Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud rahulepingu 100. aastapäevale.
Rahulepingu sõlmimisega 1920. aasta 2. veebruaril tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust ja lõppes Vabadussõda. Tartu rahu avas tee Eesti Vabariigi rahvusvaheliseks tunnustamiseks. Esimese ettepaneku vaherahu sõlmimiseks esitas Venemaa 25. juulil 1919. Eesti ja Venemaa rahusaatkonnad saabusid Tartusse 4. detsembril 1919, millest möödunud sadat aastat tähistati mullu üle maa paljude mälestuskogunemistega. Läbirääkimised kestsid kuni 1. veebruarini 1920, mil lepingu tekst kirjutati lõplikult sõnastatuna paberile. Eesti poolelt kirjutasid alla Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Ants Piip, Mait Püüman, Julius Seljamaa ning kindralmajor Jaan Soots.
Leping ratifitseeriti Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee poolt 4. veebruaril ja Eesti Asutava Kogu poolt 13. veebruaril 1920. Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab lisaks sõjaseisukorra lõpetamisele Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat.
Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust igavesest ajast igavesti de jure, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal olnud maksvad Eesti rahva ja maa kohta.
Kirjastaja Aldo Kalsi sõnul on äsja müügile tulnud raamatu puhul tegemist kirjutistega, milles autorid valutavad südant selle pärast, et oleme omaenda ajaloo ühe põhidokumendiga käitunud karistusseadustiku sõnastust kasutades riigireetlikult. „Kuidas siis nimetada seda, et ilma mingi välise surveta oleme me vabatahtlikult laskunud aastatepikkustesse Venemaale kasulikesse piiriläbirääkimistesse,” arutleb ajaloolane Kals. „Nende tulemusena on Eesti loobumas oma seaduslikest ideaalidest, mis 1944. aasta suvel ja hiljem Nõukogude Liidu poolt Viru ja Petseri maakonnast ebaseaduslikult ära võeti.” Raamatus kasutatavatele artiklitele toetudes leiab ajaloolane, et tänapäevases tähenduses on tegemist Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse lõhkumisega.
Autorite hinnangul on nn. uue piirilepingu rong nüüdseks sõitnud tupikteele ja peavad otstarbekaks asuda asja õigest otsast ajama. Selleks tuleb oma teadmiste taset tõsta ja järgida Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 122, mille järgi Eesti idapiir on määratletud Tartu rahulepinguga. Samuti ei või unustada, et karistusseadustiku paragrahv 232 näeb riigi territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud isegi vägivallatu tegevuse eest kuni eluaegse vabadusekaotuse.
„Kuna raamatute kaasautoriteks on Eesti avaliku elu nimekad arvamusliidrid, tuntud kultuuritegelased, professorid, teaduste doktorid, poliitikud jt. usaldusväärsed isikud, peaks sellel rahvavalgustuslik mõju olema,” loodab Kals. „Usume, et selja taha on jäänud meie ajaloo taunimisväärt lehekülg, kuhu me tagasi enam ei pöördu.”
Peale Apollo raamatukaupluste saab raamatut Tartust Petserimaa Suveülikooli toimkonnalt.
Lisaks raamatuga tutvumisele oodatakse ajaloohuvilisi Tartu rahulepingut käsitlevale teaduskonverentsile, mis toimub pühapäeval, 26. jaanuaril algusega kell 12 Eesti Rahvusraamatukogus (Tallinn, Tõnismägi 2).
Urmas Saard
Samal teemal:
Eesti Vabariigi juubelipidustuste lõppakord keskendub Tartu rahu 100. aastapäevale
Sindi mäletab 100 aastat tagasi alanud rahukõnelusi
