Ülisuur pildigalerii
Kadripulma puhul mõistetakse Kadri ja Mardi „paariminekut“. Pulmatava jäljendamine on iseloomulik Läänemaale ja lähipiirkondade kadripidudele. Sobis hästi kadripäeva eel ka Pärnumaal, Paikuse osavalla Seljametsa rahvamajas, kus laupäeval mängiti läbi ehtsate vanade kadrikommetega pulmapidu.
[pullquote]Pulmas on vaja nalja teha ja möllata ja täie rinnaga elada! Vaat sedasi![/pullquote]Kadripulm sai teoks Seljametsa rahvamaja ja muuseumi koostöös Seljametsa külateatri ja Häädemeeste harrastusnäitlejatega. Väärib mainimist, et möödunud nädalal rikastus Rahvakultuuri Keskuse Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu Häädemeeste piirkonna harrastusnäitemängu tegemiste sissekandega. Sissekande tegi Rahvakultuuri Keskuse Pärnumaa rahvakultuurispetsialist Aire Koop, kes on väga paljude näitemängude teksti looja ja lavastaja. Sellegi näidispulma stsenarist ja lavastaja oli Koop, aga ka pulmaema. Seljametsa poolelt vedas ühistegemist Seljametsa rahvamaja juhataja Annika Põltsam, keda toetasid Paikuse osavalla naisteühing Marta liikmed, lisaks suur hulk ansamblite lauljaid, pillimängijaid ja tantsijaid.
Pulmad on olnud vanade eestlaste suurimaid pidustusi üldse. Toretsevat pidu peeti enamasti paaril-kolmel päeval jutti, kaugemas minevikus koguni terve nädala. Seljametsal piirduti napilt kolme tunniga. Üksikasjalikult läbimõeldud meelelahutusliku kava jälgimise juurde kuulus ka tangupudru söömine. Tangupudru keetsid Martad. Suupisteks pakuti mitmeid hõrgutisi. Liisiga ühes lauas istudes ütles tütarlaps, et tema vanaisa laskis metsas põtra ja valmistas ise põdrasülti. Suurest õllelähkrist lasti toopidesse kesvamärjukest. Paljud eelistasid kuumaks köetud peokeerises hoopiski selget marjadega maitsestatud vett.
Pidu algas käokukkumise ja Kadride tervitusega ja lõppes traditsioonilise pruudipärja mahamängimisega. Aga alguse ja lõpu vahele mahtus veel hästi palju muud huvitavat, põnevat, naljakat, aga ka hoiatavat. Mitmel korral tuli jutuks raha, mis olnud tähtis vist kõigil aegadel. Kainestava epistli pidas pulma politseinik, kelle jutt mõjus hea naljana. Tupsu-Risto valepruut teadis, mis pulmas rahvale rõõmu teeb: „Kui ikka üks tore ja tegija mees on pruudiks riietatud, siis see ajab surnud hobuse ka naerma! On ju?” Tema teadvat, et pulmas polevat vaja üldse mõelda. „Pulmas on vaja nalja teha ja möllata ja täie rinnaga elada! Vaat sedasi!”
Ei jäänud ühislauluna laulmata ka „Ma lõbus õllepruulija”. Kolme salmi laulmisega jätkus parajasti sedapalju aega, et tõusta toolidele seisma.
Kadripulm peeti maha üleriigilise ettevõtmise “Hakkame santima!” ettevõtmise raames, mille eestvedajad on Eesti Folkloorinõukogu ja Rahvakultuuri Keskus. Aire Koop on ka Eesti Folkloorinõukogu Pärnumaa kuraator.
Urmas Saard
Samal teemal:
Vaba Vankriga hingedeajast jõuludeni
