Varsti pärast Külauudistes ilmunud uudist, et tänavuse Viljandi folgi Rohelisel laval tegid esimestena kontsertesinemiste otsa lahti Karl Rammi nimelise Sindi Muusikakooli viiuliõpilased ja nende noor õpetaja, tuli vihje veel mõnede sintlaste osalemisest festivalil.
[pullquote]Aga lõpuks esinesime Kirsimäel nendega koos. See oli väga vägev elamus![/pullquote]Täna kohtusime üllatajatega Kultrahoovil Šotimaa ansambli Trip esinemise ajal. Ema ja tütar Erika Mitt ja Mathilda Mitt istusid õuekiviparketile laotatud tekil. Nende taga seisid Mittide pereisa Meelis ja poeg John-Silver. Kohe leidsime võimaluse vestluseks. Erika ütles, et varem polnud tal viiuli vastu mitte mingeid tundeid. Aga nüüd festivalile tulles huvitab teda iga ansambel, kus mängitakse viiulit ja üritab siis ka kõikjal kohal olla. „Üldiselt naudin eelkõige naturaalseid pille. Mulle meeldib vaadata teiste maade tegemisi ja kuulata nende muusikat. Mina olen viiulit mänginud kolm aastat ja Mathilda neli aastat.” Kuid Mathilda parandas ema ja arvas, et tegelikult on tal kokkupuudet viiuliga ikka juba viis aastat. „Ta oli siis neljane, kui mul tekkis mõte, et Mathildale võiks sobida viiul.”
Mathilda hakkas Sindi muusikakoolis viiulit õppima Suzuki meetodil. Erika selgitas, et Suzuki meetodi järgi õppides on hästi tähtis koostöö lapsevanemaga. Vanem osaleb lapse pillitundides. „Siis mul tekkiski mõte, et mis ma seal ikka niisama kaasas käin. Hakkan ka ise pilli õppima. Nüüdseks oleme jõudnud sinnamaale, et mängime Mathildaga Pärnu viiuliansamblis Spelmanslag, mille eesvedajaks on sakslane Erhard Ohlhoff. Erhard otsib lood, mis võiksid tema arvates ansamblile sobida. Enamus repertuaarist on Skandinaavia rahvamuusika,” rääkis Erika.
Nende ansamblis mängib ka soomlanna, kes elab Eestis juba 26 aastat. „Tema viis meid kokku Orivesi All Starsiga, mis on Soome suurim pärimusmuusika kollektiiv.” Orkestris mängib pea sada pillimeest vanuses kaheksa kuni 85 aastat. „Nägin Facebooki lehel nende tulekut Viljandi folgile. Et me mängime nendega umbes samasugust repertuaari, siis saigi mõeldud, kui tore võiks olla ühine musitseerimine.” Soomlanna vahendusel tehti ettepanek ja kohe tuli vastus: aga muidugi. Seejärel enam nii kiiresti ei läinud. Aga poolteist kuud enne Viljandi folki saadeti lõpuks oma repertuaar, milles oli 20 uut lugu. „Selgus, et nad olid valinud Viljandis esinemiseks hoopis teised palad. Pidime kõvasti harjutama – kaks korda nädalas. Aga lõpuks esinesime Kirsimäel nendega koos. See oli väga vägev elamus!”
Kuid see polnud neil esimene kord Viljandi folgil esineda. „Eelmisel aastal me esinesime Rohelisel laval sama Spelmanslag ansambliga. Saime esimese kogemuse. Tütar oli eelmisel aastal esimest korda folgil esinedes üheksane. Tema on meil väga tubli viiuldaja. Talle sobib rahvamuusika ja kõik lood mängib kuulmise järgi. Käib igal nädalal proovis kaasas. Muidugi on meil Pärnus teisigi esinemisi. Järgmine nädal esineme Märjamaa folgil.”
Millised on muljed Viljandi folgist kuulaja-vaataja poolelt hinnates?
„Seoses esinemisega saime terve festivali passi. Avakontserdil pole me varem käinud. Kui oleme tulnud, siis ikka laupäeval või pühapäeval. Me ei ole iga-aastased folgi külastajad. Mina käisin päris esimest korda Viljandi folgil 15 aastat tagasi. Mõnikord on isegi paar aastat vahele jäänud. Võrreldes minu esimeste külastuskordadega on aastatega hästi palju muutunud. Kõik on muutunud. Alates sellest, kuidas lavad on üles ehitatud. Helitehnika, organiseerimine. Kindlasti on kõik palju turvalisemaks, puhtamaks ja hügieenilisemaks muutunud. Võimalus käsi pesta,” mõtiskles Erika küsimusele vastates. „Viis-kuus aastat tagasi häiris mind väga see, et folgialale sisenedes tulid kohe mingid pangateenuste pakkujad juurde. Kommerts tungis liigselt peale. Mulle meeldib rahulik ja turvaline folk. Tänavu ei ole kordagi näinud purjus ja ebameeldivaid inimesi,” kiitis Erika järjest paremaks muutuvat Viljandi pärimusmuusika festivali.
Erika rääkis, et sõidavad igal hommikul kohale ja õhtul tagasi koju. „Mõistlikum on ööseks koju sõita, kui Viljandis öömajale jääda. Poeg on meil suur Untsakate fänn, mängib ka ise rõõmuga karmoškat.”
Vestluse jätkuks tuletas Erika meelde, et Mathilda oli vist ainuke laps Pärnust, kui mitte tervelt Pärnumaalt, kes osales samaaegselt laulu- ja tantsupeoga Tallinnas Vabaduse väljakul toimunud pillipeol. Ka see oli väga lahe kogemus.”
Urmas Saard
Mina, kui endine pärnumaalane naudin väga seda viiuldamist, mille olete koos ette võtnud Pärnus. Jaksu teile selleks! Rahvamuusikapeol juubelilaulupeo raames oli veel mõni Pärnumaa laps esindatud – nimelt, Vändra muusikakooli viiuldajad olid ka laval koos meiega 🙂