Jänesselja lasteaia neljanda laulu- ja tantsupeo läbiv mõte riimus sõnadesse: „Eesti keel ja eesti meel saatjaks minu eluteel”.
[pullquote]See on tõeline pidu kus väärtustatakse oma keelt, kodu, juuri ja inimesi oma ümber[/pullquote]Reedel, 24. mail toimus Pärnumaal Tori vallas Jänesselja lasteaia laulu- ja tantsupidu. Kestvale traditsioonile pandi alus 2011. aastal, kui pidu algas rongkäiguga mööda Sauga aleviku tänavaid: Jänesselja – Roolinnu – Lepalinnu. Täpselt samal teekonnal liiguti nüüdki lasteaia paraaduste esiselt poolelt lasteaia teisele küljele, kus asub suurte mõõtmetega tantsumuru. Rivi ees kanti kõrvuti sinimustvalget ja lasteaia tunnuskujundiga lippu. Lisaks suurtele kandelippudele lehvitati paljude sinimustvalgete käsilippudega. Rongkäigus sammusid kõigi rühmade lapsed.
Pidu pääses valla väga pidulikult Eesti hümni laulmisega. Seejärel tervitas laulu- ja tantsupeole kogunenud mudilasi, lastevanemaid ja lasteaia õpetajaid Jänesselja lasteaia direktor Aina Alunurm.
Tänavu tähistame kahte olulist ümmargust tähtsündmust: möödub 150 aastat Eesti esimesest üldlaulupeost ja 100 aastat ajast, kui 1919. aasta 4. juunil vastuvõetud eelkonstitutsioonilises aktis „Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord“ kõneldi esmakordselt eesti keelest kui riigikeelest. Välja kuulutatud tänavune eesti keele aasta tähistabki eesti keele mainimist riigikeelena sada aastat tagasi ja väärtustab meie keelt arvukate sündmuste ning tegevustega.
Pidulisi tervitanud Tori valla haridusnõunik Herve Merivald lausus, et iga eestlase rolliks on eesti keele hoidmine. „Meie kõigi ülesanne on oma keelt kõige paremini tunda, sest see on osa meie kultuurist ja hädavajalik vahend mitte ainult omavaheliseks suhtlemiseks, vaid ka ühistunde tekitamiseks.” Merivald jätkas seisukohaga, et eestimeelsust ja ühtsustunnet väljendab eesti rahvas kõige paremini just laulu- ja tantsupidudel. „Laulupidu ei ole lihtsalt tavaline kontsert. See on tõeline pidu kus väärtustatakse oma keelt, kodu, juuri ja inimesi oma ümber.”
“Hiir hüppas
Kavas oli 24 etteastet, mille hulgas leidus rohkelt laululisi liikumisi. Alustati eesti rahvaviisiga „Ühte läh’vad meie hääled”. Vana lastelaul „Ratsasõit” kutsus posid hobukeppidel tantsima. Kuna kunagisest Sauga vallast on saanud pärast haldusterritoriaalset muutust osa suurest Tori vallast, siis sobis hästi ka Tori kihelkonna rahvamäng „Hiir hüppas”. Oodatud tantsulugu oli Olav Ehala ja Juhan Viidingu „Mis on kodu, kus on kodu?”
Peol kõlasid korduvalt akordioni hääled ja kandle kõla, samuti kuuldi haruldast parmupilli.
Mari Kalkuni sõnadel ja viisil loodud liikumine „Upa-upa” vajas abi lastevanemate osalusel. Pidu lõppes liikumisega „Isade maa”, viis ja sõnad Kersti Kuusk. Muruväljale tulid taas vanemad ühes oma lastega.
Merivald mõistis, et peo kava ettevalmistamine nõudis pingutusi kõigilt Jänesselja lasteaia õpetajatelt ja teistelt töötajatelt, lapsevanematelt ja muidugi ka lastelt. Selgeks õpiti ilusad laulud ja toredad tantsud. „Suur tänu teile pühendumuse, töökuse ja rõõmsa meele eest!” Nõuniku tänuga ühines üksmeelselt kogu rahvas, kelle hulka võis mõõta sadade inimestega.
Urmas Saard
