Neljapäeval tegi TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli poolsada õppurit õppereisi Maarjamäele, kus külastati hiljuti avatud kommunismiohvrite memoriaali, mäluraja monumentide parki ning vaadati filmimuuseumi näitust, Maarjamäe lossi ja levimuusika lugu.
[pullquote]nende inimsusevastaste kuritegude eesmärk oli hävitada Eesti rahvas[/pullquote]Jaak Suurväli, Väärikate ülikooli nõukoja liige, tegi juba bussisõidul põhjaliku ülevaate Tallinnasse Maarjamäele rajatud kommunismiohvrite memoriaalist ja ohvitseride mälestusmärgist, mis võtab enda alla umbes 30 000 ruutmeetri suuruse ala. Kui tänavu 4. mail asetati memoriaali ehitusele nurgakivi, siis pani justiitsminister Urmas Reinsalu silindrisse 2002. aasta juunis Riigikogu poolt vastu võetud avalduse okupatsioonirežiimi kuritegude kohta Eestis. „See on avaldus, millega Eesti rahvaesindus tunnistas nõukogude režiimi tegevuse Eesti territooriumil kuritegelikuks ja rõhutas, et nende inimsusevastaste kuritegude eesmärk oli hävitada Eesti rahvas,” selgitas minister kevadel. Memoriaal avati rahvusvahelisel kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäeval. Seintelt saab lugeda nende Eesti inimeste nimesid, kes kaotasid elu kommunistliku režiimi terrori läbi.
Arhitektuurne kujundus „Teekond“ valiti välja tosina kavandi seast. Võidutöö autorid on Arhitektuuribüroo JVR OÜ-st Lidia Zarudnaja, Tiiu Truus, Kalle Vellevoog, Jaan Tiidemann, Martin Prommik. Memoriaal jagati kahte osasse: üks on kitsal ja pikal kõrgete müüride vahelisel rajal kulgev „Teekond“, teine „Koduaed“ kasvama pandud õunapuudega. Jõudmaks koduaeda peab võtma teekonna ette; et asuda teekonnale, peab lahkuma koduaiast. Koduaia turvalisust ja rahu tekitavad mesilased memoriaali pargipoolsel seinal ja reljeefselt nõgusal pinnal sirguvad õunapuud.
Teadjate arvates pidavat memoriaali „Teekonna” osa sarnanema USA New Jersey osariigis Jersey City´sse rajatud 11. septembri terrorirünnaku ohvritele pühendatud memoriaaliga Empty Sky. Meie ekskursiooni seltskonnast pole Empty Sky memoriaali keegi näinud, seepärast puudub võrdlev arvamus.
Kommunismiohvrite memoriaalist Maarjamäe lossiparki jalutamiseks tuleb läbida umbes 800 m, aga meie sõitsime väikesel ringil bussiga ühest parklast teise ja sisenesime peaväravast. Tõtlikum väärikate osa alustas ekskursiooni lossis. Need, kes jäid peaväravas pikemalt uudistama, võttis kaasa giid Aleksander Metsamärt. Tema viis poolitatud seltskonna esmalt Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossi mäluraja alguses asuvasse monumentide parki, kuhu on koondatud 21 nõukogude okupatsiooniaegset skulptuuri. Teiste hulgas näeb seal ka Pärnus Rüütli platsilt minema koristatud mõtlikku ja käsi põsakil Leninit, kes ei lubanud Eesti Vabariigile pikka iga.
Metsamärdi selgitusi ja kuulujutte, mis tundusid väga tõepärasena, oli huvitav ning hariv kuulata. Näiteks ilma peata jäänud Jevgeni Nikonovi monument on tekitanud tõsiselt võetavaid kahtluseid, et selle juurde loodud kangelaslugu teenis venelaste propagandistlikku eesmärki, millega püüti hiljem siluda punaväelaste ränki ebaõnnestumisi Tallinna mahajätmisel. Väidetav Nikonovi elusalt põletamine ei saanud sakslaste poolt toimuda, sest 1941. a 19. augustil asusid Saksa väed Harkust alles kümneid kilomeetreid eemal. Sangar olevat külastanud olümpiaregati ajal Tallinnat ja viibinud koguni oma hauaplatsil.
Kõige pikemalt peatus giid filmimuuseumi näitusel “Duubel üks”. Metsamärt rääkis üksikasjaliku põhjalikkusega filmitegemise erinevatest etappidest – alates loomingulisest mõttesähvatusest kuni ekraaniteose esilinastuseni. Seepärast jäi märksa vähem aega lossi arhitektuuri ja ekspositsiooniga tutvumiseks.
Maarjamäe loss on olnud pikalt remondis ja taasavamine toimus tänavu veebruaris. Külastajad näevad Eesti Ajaloomuuseumi suurnäitust „Miinu vaba riik“.
Möödunud aastal restaureeriti suurimas saalis ka spetsiaalselt muuseumi jaoks maalitud Evald Okase pannoo „Rahvaste sõprus”, mis avati 30 aastat tagasi tolleaegse Eesti NSV Ajaloo- ja Revolutsioonimuuseumi jaoks.
Maarjamäe täispikk ekskursioon lõppes omaaegses hobusetallis, mille näituse pinnal on avatud põnev väljapanek “Vabaduse kõla! Eesti levimuusika lugu”.
Urmas Saard
