Käesoleva nädala kahel esimesel päeval Turus toimunud seminaril osalesid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad ühiselt Soome Päris-Soome maakonna seenioritega Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud teemavaldkondade arutelus, mille abil kujundatakse uut Euroopa Liidu eelarve perioodi.
[pullquote]euroopalikest väärtustest on üsna erinevaid arusaamasid[/pullquote]Euroopa Parlamendi valimiste eelne Euroopa Komisjoni rahastatav seminar oli jätkuks kolm kuud tagasi Pärnu hotellis Strand ja Pernova Loodusmajas asetleidnud teemavaldkondade töötubadele. Pärnust oli Turus üle 70 inimese ja sama suur oli Soome esindatus. Turu konverentsikeskuse suures saalis esinesid 17. septembril tervitussõnade ja ettekannetega Edela-Soome regionaalse volikogu esimees, parlamendiliige ja aukonsul Ilkka Kanerva, Euroopa Komisjoni esinduse Soome asejuht Maria Blässar, Euroopa Komisjoni esinduse Eestis asejuht Katrin Höövelson, Euroopa Parlamendi infobüroo Soome juht Jarmo Oikarine jt. Emeriitprofessor Paavo Okko pidas loengu „Euroopa majandus- ja rahaliidu tulevik”. Iida Laurila, Turu JEF Soome (Euroopa noored liikumine), lühikeses sõnavõtus väljendus tõsine mure noorte väga madala valimisosaluse üle. Seminari töökeelteks olid eesti ja soome keeled, mida tõlgiti sünkroonselt mõlemasse keelde.
Järgmisel päeval jaotati seminaril osalejad nelja rühma, et arutleda väiksemate seltskondadega neljas töötoas. Iga valdkonna käsitlemiseks anti aega 40 minutit. Töögrupid liikusid ühelt teemalt teisele ja nii saadi kõiges oma mõtteid avaldada. Ühtlasi hääletati teema võrdluste lõppedes oma eelistuse poolt. Euroopa Komisjon pakkus üheksat teemavaldkonda (poliitikat), mille abil kujundatakse uut Euroopa Liidu eelarve perioodi. Kuna elarvet saab koostada üksnes piiratud mahus, siis tuleb erinevatele valdkondadele tehtavaid rahalisi eraldusi teha vastavalt eelistustele ja vajadustele.
Kõigis neljas rühmas toimus ülielav väitlus. Seatud küsimuste kõrvale asetus kiiresti hästi palju uusi küsimusi. Ette valmistatud küsimustes nähti kohe ka võrreldamatuid võrdlevaid küsimusi. Näiteks, kuidas on võimalik asetada samale kaalukausile omalt kodumaalt sõja eest põgenevad pagulased ja Euroopa sisene ränne. Ränne võib olla seotud väljapoolt Euroopa liitu tulevate tööotsijatega. Leiti, et kui üldse millegi üle arutletakse, siis peab olema ülitäpne ja küsimusi tuleb pidevalt lihvida.
Leiti, et kui üldse millegi üle arutletakse, siis peab olema ülitäpne ja küsimusi tuleb pidevalt lihvida.
Vaadeldud valdkondades võrreldi kuni nelja erinevat poliitikat. Esimeses töötoas esitatud küsimusteks olid migratsioon ja EL välispiiride haldamine ning kaitsekoostöö versus ühtekuuluvuspoliitika (tõukefondid) ja põllumajandus. Teises euroala tugevdamine või noorte liikuvus. Erasmus+ programmi jätkumisel on kaalutud rahaeraldust koguni kahekordistada. Siiski leiti neljas töörühmas noorteliikuvusest kõneldes ühesuguselt, et natuke võiks raha juurde anda.
Kolmandas olid mõttearenduseks ühtekuuluvuspoliitika tõukefondid ja põllumajandus versus teadustegevus ja digimajandus. Kõigis rühmades öeldi, et väga raske on vastandada põllumajandust ja teadust. Kuid vaatamata sellele kaldus enamike toetus teaduse ja digimajanduse poolele. Kakskolmandikku märkisid ära, et teadus ja põllumajandus käivad käsikäes. Taas rõhutati vajadust teemasid mitte üksteisele vastandada.
Neljandas töötoas käsitleti ELi rahastuse tingimusi. Esitatud vastuste variandid olid: tõhusus või võimekus, makromajandus, väärtused. Euroopa Liidu toetused on väga suuresti seotud rahadega. Seal, kus liigub raha, esinevad ka tunded. Toetati nii tõhusust, võimekust kui väärtusi, aga kõik need on samas osaliselt kattuvad. Seepärast on ääretult raske hinnata, kus algab üks või lõpeb teine. Makromajandust peeti tähtsaks, aga ka sama oluliseks kontrolli nende toetuste üle. Leiti, et toetused peavad olema seotud võrdväärselt nii makromajanduse, võimekuse kui ka euroopalike väärtustega. Ühes töötoas tekitas euroopalike väärtuste sõnastamine päris tõsise väitluste puhangu. Selgus, et euroopalikest väärtustest on üsna erinevaid arusaamasid.
Hääletusel võitis ülinapilt julgeolekupoliitika tähtsustamine.
Kolmas ja viimane sarnane seminar viiakse läbi järgmise aasta märtsi kuul Helsingis.
Urmas Saard
Samal teemal:
Pärnus rääkisid soomlased ja eestlased kahel päeval Euroopa Liidust
