Y’s Men kahel päeval Bauskas

Bauskas toimunud Soome-Balti piirkonna Y’s Men liikmete kogunemine algas tavatute kogemustega, mis kestsid kahel päeval kuni ära sõiduni, aga õppepäevade kava oli Pärnu klubi poolt hästi ettevalmistatud, sisutihe ning tulemuslik. Kohtumine lõppes meeldejääva nelipüha jutluse ja kontsertelamusega Bauska baptistide palvemajas.

Soome-Balti piirkonna Y's Men klubide kohtumine Bauskas Foto Urmas Saard
Soome-Balti piirkonna Y’s Men klubide kohtumine Bauskas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Välistati võimalus jääda keeleliselt ja tutvusringkonniti omavahel ühte seltskonda.[/pullquote]Soome-Balti piirkonna Y’s Men klubide kohtumine, ettekannete kuulamine, kogemuste vahetamine ja ülesannete lahendamine leidis aset Bauska sajandite vanuse renoveeritud lossi konverentsisaalis 19. ja 20. mail. Et kõik üksikasjad olid täie põhjalikkusega juba aegsasti vastutustundlikult ettevalmistatud, sellest andis kohe esmapilgul märku erinevatest rahvustest ja asukohamaadest pärit inimeste paigutamine nummerdatud kohtadele. Üllatunud pilgud reetsid esialgset arusaamatust, aga juba õige pea saadi aru tegelikust vajadusest. Välistati võimalus jääda keeleliselt ja tutvusringkonniti omavahel ühte seltskonda. Selline korraldus lõi hea eelduse rahvusvaheliseks suhtluseks ja keelelise väljenduse paremaks harjutamiseks.

Piia Karro-Selg, Soome-Balti piirkonna tulevane direktor ja Bauska kohtumise vastutav peakorraldaja on nõudlik juht ka ajalise täpsuse järgimises. Kui ühe riigi klubi inimeste arvates võinuks nad päevakavaga liituda neile mugavamal hetkel, siis Karro-Selg jäi endale kindlaks ja lasi kogu ülejäänud seltskonnal oodata kuni kõik 26 eelnevalt registreeritud inimest on oma kohtadele istunud. Y’s Men liikumine pole üksnes heategevusega tegelev kristliku suunitlusega vabatahtlik kodanike ühendus, vaid püüab kujundada ka seesmist hoolivust korra suhtes ning üksteisega lugupidavat arvestamist.

[pullquote]suppi tellides oli ühe sõna viimane täht kas kahtepidi mõistetavalt kirjutatud või loetud[/pullquote]Ajalise kava täpsust üritas paigast nihutada ka kohapealsete toimetajate teadmatus. Esmalt juhatati lõunasöögile paarisaja meetri kaugusel olevasse kohta. Täiendaval järelpärimisel selgus, et toitlustatakse hoopis teiselpool Mūsa jõge, umbes 1,2 kilomeetri kaugusel lossist. Ei midagi hullu – kaunis looduses ja ilusa ilmaga nauditav jalutuskäik meeldivate inimestega väikelinna piirest väljapoole üksnes tõstis tuju. Pärale jõudes vabandasime pooletunnise hilinemise pärast, aga siis selgus, et tegelikult oodatud meid juba tund varem. Rohkem kui eelnev üllatas rahvusvahelist seltskonda lauale toodud õllepudelite kogus. Enamik seltskonnast oli maitsva kesvamärjukesega väga rahul. Pärast jalutuskäiku parajas leitsakus kulus kurgukaste marjaks ära. Aga siiski polnud see kostitajate mõistev külalislahkus, pigem ikkagi läbi kolmanda keele oma tahtmise teatavakstegemise äpardumine. Kui viimaks asi klaaritud sai, võisime lasta täiskõhul naerust vappuda. Lugu osutus lihtsamast lihtsamaks. Veiseliha suppi tellides oli ühe sõna viimane täht kas kahtepidi mõistetavalt kirjutatud või loetud: beef = beer. Nii joodigi enne tulise supi laudadele toomist jahedat märjukest.

Kuid etteruttavalt olgu öeldud, et nalja tipphetk saabus alles järgmise päeva lõunasöögil. Kui esimesel päeval saime ilma tellimata õlut, siis järgmisel päeva pidime äärepealt jääma ilma tellitud lauaveeta. Varajasemad lauast lahkujad jäidki ilma. Kannatlikumad said lõpuks ka vee, aga sedagi tänu Bauska linnavalitsuse töötaja abile. Ilze Tijone on eestlaste külaskäikudel kõigil kordadel linnavalitsuse poolset toetust üles näidanud. Nii nüüdki. Ta läks kööki ja tõi lisaks veele ka joogiklaasid laudadele, sest otse kannudest joomisega polnud keegi varem kokkupuudet omanud. See kirjeldus ei peegelda mitte meie seltskonna pahameelset rahulolematust, vaid mitmete juhuslike apsakate üheaegset kokkulangevust. Üksteisele järgnevad naljakad juhtumid aga kiskusid naerused suud veelgi heasüdamlikumalt naerma.

Võnnu klubi liige Ineta Krumina tutvustas Y’s Men liikumise ajalugu, praegust seisu, struktuuri, eesmärke ja erinevate projektide teel raha saamise võimalusi. Liikumine algas aastal 1920 Toledo linnas, mis asub Ameerika Ühendriikide Ohio osariigi Lucase maakonnas. Vabatahtlikest liitunud liikumise algataja ja eestvedaja oli kohtunik Poul William Alexander. Y’s Men klubide rahvusvaheline assotsiatsioon loodi 1922. aastal. Euroopasse jõudis liikumine 1928. aastal, kui Tallinnas asutati vana maailma esimene klubi. Nõukogude okupatsiooni ajal oli igasugune vabatahtlik kodanikeühenduste tegevus peatatud, seepärast saadi Eestis liikumisega jätkata 1993. a. Praeguse seisuga näib, et Eestis on Pärnu klubiline tegevus võrreldes Tallinnaga siiski oluliselt paremini toimiv.

[pullquote]Marina Mesipuu, kelle ettekandele järgnes rohkelt küsimusi ja tekkis mitmeid huvitavaid mõttevahetusi[/pullquote]Pärnu tegevusest andis ulatusliku ülevaate Pärnu Y klubi president Marina Mesipuu, kelle ettekandele järgnes rohkelt küsimusi ja tekkis mitmeid huvitavaid mõttevahetusi. Huviäratav oli ka näiteks Võnnu klubi tegevus, mida tutvustas sealset presidenti asendanud särava loomuga Anna Ziemele.

Kogunemise teist päeva lõpetades võis Bauska lossis iga liige ja ka alles liituv mitte liige öelda veel väga lühikese kokkuvõtva mõtte sellest, mis talle kõige olulisem tundus olevat. Võimaluseks antud aega mõõdeti iseäralikul viisil. Mõtete väljendamise kestus vältas seni, kuni kõneleja poolt tikust läidetud tuli tema näppude vahel kustus.

Aga sellega polnud veel kõik läbi. Ühiselt mindi Bauska baptistie palvemajja, kus peeti Y’s Men liikumises osalenutele eraldi nelipüha jumalateenistus. Karro-Selg selgitas, et taoliste suuremate kokkusaamiste üheks traditsiooniliseks osaks on olnud ka mõne kristliku koguduse jumalateenistuse külastamine. Kuna tavapärasel ajal ei sobinud mõne kiriku külastamine ajakava ülejäänud osaga kokku, siis leidis pastor Raimonds Lozs teistsuguse võimaluse.

[pullquote]Sõnad on kirjutanud Carl Boberg, kuid meloodia pärineb 19. sajandi rootsi rahvaviisist.[/pullquote]Enamik laule oli nüüdsest vaimulike lugude kavast, aga eriliselt hinge minevalt mõjus laul “Suur Jumal, kui ma näen”. Sõnad on kirjutanud Carl Boberg, kuid meloodia pärineb 19. sajandi rootsi rahvaviisist. Boberg (1859-1940) oli lisaks jutlustaja kutsumusele ja laulude kirjutamisele ka rahvasaadik, seega poliitik. Tuntud laulu ongi väga sobilik just kevadel laulda või kuulda, sest mitmes salmis kostavad mõtted loodusest. Näiteks: “Kui sooje pehmeid kevadtuuli tunnen / ja kauneid õisi täis on haljas maa, / kui metsas rõõmsaid linnuhääli kuulen / kõik veed on pääsend vabalt voolama.”

Eesti piirkonna kuberner Mikko Selg – ka meie autojuht – ütles, et pastori lühijutlusest jäi talle meelde arvamus juhuste puudumisest: “Midagi ei ole juhuslikku või mitte midagi pole jäetud juhuste hoolde.” Kuulajad tabasid jutlustajate sõnadest ka kokkuhoidvuse vajadust.

Ilze Tijone lausus hiljem palvelast väljudes, et ei teadnudki varem sellise meeldiva koguduse olemasolust Bauskas ja oli osavõtukutsest südamest liigutatud. Nii pastor Lozs kui Tijone said Y’s Men poolt mälestuseks ahvileivapuu. Tijone korraldatud Bauska linnavalitsuse kingitusena said kõik Y’s Men’id kaasa märkmiku ja väga keskkonnasõbraliku papist pastaka, et vahetult paberile kirjutatud muljeid veel hiljemgi lehti sirvides meenutada.

Urmas Saard

Samal teemal:

Rahvusvaheline muuseumiöö Bauska lossis Foto Urmas Saard

 

 

 

Rahvusvaheline muuseumiöö Bauskas 

Haamri kopsatusega kinnitatakse, et järgmine Y's Men Soome ja Balti riikide piirkonna konverents toimub Pärnus Foto Urmas Saard