Kodanikuühendus pöördus Narva-Jõesuu elanike toetuseks kohalike omavalitsuste poole

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) saatis täna hommikul Narva-Jõesuu ja Narva linnapeale ning Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroole pöördumise, milles avaldatakse toetust Narva-Jõesuu ja Narva elanikele, kes soovivad Narva-Jõesuu omavalitsusüksuse alal asuvate riigimetsade kaitse alla võtmist.

[pullquote]Eesti pikima, linna äärde jääva 6-7 kilomeetri pikkuse liivaranna atraktiivsus ja säilimine on otseses seoses kohalike männimetsade kaitsega.[/pullquote]Kuu aega tagasi toimus Narva-Jõesuus kodanikualgatuse korras kokku kutsutud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kaasamiskoosolek, mis tõi saali üle seitsmekümne inimese. Koosolekust võttis EMA vaatlejana osa ka Tallinna Ülikooli Loodus- ja Terviseteaduste Instituudi lektor Tõnu Ploompuu, kes samuti Narva-Jõesuu eriliste männimetsade kaitseks sõna võttis.

Kuna kaasamiskoosolekul käsitleti vaid eelmisel sügisel RMK poolt Narva-Jõesuus ligi 20 hektaril teostatud lageraieid, siis tegi EMA töögrupp Maa-ameti kaartide abil teostatud mõõtmistega kindlaks, et lisaks RMK raietele on Narva-Jõesuu erametsades lähiaastatel teostatud peaaegu 80 hektari ulatuses lageraieid).

Eriliselt tähelepanelikuks tegi kodanikuühenduse töögruppi tõsiasi, et metsamassiivide raiumiseks ja väljaveoks on rajatud suur metsatee kogu Narva-Jõesuu metsa-ala ulatuses (vt lisa 3, lisa 4 ja lisa 5). Kodanikuühenduse mõõtmiste kohaselt on uus tee ligi 5 kilomeetrit pikk, poole kilomeetrise lisaharuga. Linnulennult on selle äärde jääva metsamassiivi pikkus ca 5-6 km.

Suurte metsaväljaveoteede rajamine on Eestis otseselt seotud metsaraiega, mille teostamise algus on Maa-ameti ortofotodel juba praegu näha, seetõttu toetab EMA Narva-Jõesuu elanike palvet võtta sealsed metsad vähemalt kohaliku kaitse alla. RMK sõnul ei ole riigimetsa majandajatel plaanis lähemal kahel aastal Narva-Jõesuus raiuda, aga oluline on küsida, millist saatust vääriksid veel allesolevad metsamassiivid pikemas perspektiivis. Kuna metsatee on rajatud kogu Narva-Jõesuu metsamassiivi ulatuses, siis on kodanikuühenduse hinnangul lähima 5-10 aasta jooksul vägagi tõenäoliselt antud piirkonnas uusi mastaapseid lageraieid oodata. Seetõttu oleks eelnevalt toodud põhjenduste alusel ning kohalike elanike ja nende elukeskkonna ja ettevõtlusvõimaluste kaitseks äärmiselt oluline Narva-Jõesuu metsade võimalikult kiire kaitse alla võtmine.

Pöördumises meenutas Eesti Metsa Abiks ka tuntud tõsiasja, et Narva-Jõesuu on üks Eesti vanimaid ajaloolisi kuurortlinnu, mille majesteetlikud rannaäärsed männimassiivid on aluseks tervele kohalikele elanikele eluks vajalikule ettevõtlusvõrgustikule. Eesti pikima, linna äärde jääva 6-7 kilomeetri pikkuse liivaranna atraktiivsus ja säilimine on otseses seoses kohalike männimetsade kaitsega. Piirkonnas tegutsevad arvukad spaad ja puhkekohad on omakorda otseseks allikaks kohalike elanike ettevõtlusele ja tööhõivele.

Möödunud nädalal alustasid Narva-Jõesuu elanikud kohalike kodumetsade toetuseks Rahvaalgatuse keskkonnas ka allkirjakogumiskampaaniat.